Galerii: Tauno Kangro poolsada eluaastat tiksub täis Vabaduse väljakul koos truude skulptuuridega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti üks tuntumaid skulptoreid Tauno Kangro, kellele pronksi valatud kell lööb 25. mail poolsada eluaastat, korraldab sel puhul 23. maist viiepäevase suurnäituse Vabaduse platsil.
Sinna toob ta oma suured kujud ja esinejad, keda ta modelleerib ning sündmuse keskmeks on Hispaaniast toodav suur klaaside ja lühtritega telk koos punase vaibaga.
"Sünnipäev on ettekääne, ärme sellest välja tee!" muigab skulptor, kes alles hiljuti avas rahvusraamatukogus oma näituse "Tehtud ja tegemata monumendid".
Seekordse näituse kohta on tal öelda: "On mida näidata!" ja kogu ürituse motoks võiks häälestada "Kalevipoeg kündmas vabaduse väljakul".
Nii skulptor ütlebki: "Seal on graniiti, nägusid, tegusid, mõned inimlikud jooned loomades ja Kalevipoeg kui eepose traagiline sümbol."
Esimesel päeval on kavas klounid Peterburi klounidega ja teisel päeval akrobaadid, keda skulptor samas ka modelleerib, ning järgnevatel päevadel on esinema oodata Tõnis Mäge või Gourmet Duot, mis pole veel paigas, samuti C-Jami ning Villu Veskit saksofoniga.
Üritus toimub kõigil viiel päeval kell 17-19 ja on täitsa prii, nagu üks tõsine sünnipäev ikka.
Tauno Kangro ütleb, et näitus on nii kunstihuvilistele kui ka neile, kes pole kunstiga enne kokku puutunud. ”Arvan, et kui inimene läheb punktist A punkti B, näeb teel skulptuuri, suhestub temaga ja kui meeldib, siis ta süveneb sellesse," lisab ta.
Skulptor arvab, et praegusel ajal on kõik hästi ja läheb paremaks, tal on häid ja põnevaid ideid ning heas mõttes on tema korraldatav nagu skulptuuri propageerimine, sest see on pikka aega nišis varjunud.
"Nõukogude ajal oli ta nagu löök vastu hambaid, igalt poolt paistis Matrossov automaadiga või Lenin," arutleb ta. "Teine äärmus on kunstisaalide elitaarsus, mille tõttu on inimesed jäänud kunstikaugeks." Näituse toomine Vabaduse väljakule ongi kui rahva sekka tulek.
Tauno Kangro arvates võiks skulptuurid olla linnaruumi loomulik osa, mis teeks selle inimlikuks ja intiimseks — näiteks keegi kallistab kedagi, vanahärra on lapselapsega, vanaproua koerakesega ja nii edasi.
Muidu tavainimene skulptuuri juurde ei satugi, tal on niigi palju teha ja olmemured, aga näitusel ta näeb, et miski polegi vastuvõetamatu ja on tuttav. "Olen juba siis õnnelik, kui mu kunst tekitab emotsiooni, kas head või halba, peaasi, et ükskõikseks ei jäta," ütleb Tauno.
Tauno Kangro graniiti raiutud ja metalli valatud näitus koos uue poolesaja eluaasta täitumisest tingitud loomingupurske, muusika ja akrobaatidega leiab aset Vabaduse väljakul 23.-27. maini.
Vaata pildigaleriid Tauno Kangro loomingust!