/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
Hispaania Baskimaa ülikooli DNA uuring näitas, et vähemalt üks suur grupp nüüdisinimesi rändasid Aafrikast välja Aasiasse ja Euroopasse, kus nad seksisid ja said järglasi neandertallastega, kuid siis läks osa neist ja nende järglased Aafrikasse parema kliima tõttu tagasi.
Uuring paljastas, et tänapäeva põhja-aafriklased on geneetiliselt seotud Euroopas ja Aasias elavate inimestega, kuid ka teiste rahvastega, kes elavad Aafrikas, edastab Discovery News.
Aafrikast väljaränne ei osutunud ühesuunaliseks, sest umbes 45 000 aastat tagasi hakkasid väljarännanud algssesse asukohta tagasi pöörduma.
Uurijate teooriat tõendas Rumeenia Pestera Muierii koopast leitud umbes 35 000 aasta vanune naisekolju tähistusega PM-1. Sel naisel olid nii nüüdisinimeste kui neandertallaste morfoloogilised jooned ehk ta oli nüüdisinimese ja neandertallase järglane.
Uuringu autor Concepcion de-la-Rúa ja ta kolleegid eraldasid DNAd leitud kolju kahest hambast ja tegid kindlaks tema mitokondrilise genoomi ehk mitogenoomi. Tegemist on eriliste geenidega, mille emad annavad oma tütardele. Uuringus leiti, et sel naisel on U6 geen, mida varem ei ole iidsetelt inimestelt leitud.
«Tänapäeval on U6 põhiliselt Põhja-Aafrikas elavatel inimestel, kuid see on ka iidsel naisel. Kui panna need kaks fakti kokku, saame et naise Homo sapiens`i esivanemad rändasid Aafrikast välja, millalgi said neandertallastega lapsed ja hiljem läksid Aafrikasse tagasi. Igatahes on see Rumeenia koopast leitud naine segu kahest inimliigist,» selgitas uurija.