T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Armeeniast leiti maailma vanim veinitootmispaik

Inna-Katrin Hein
Armeeniast leiti maailma vanim veinitootmispaik
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
6000 aasta vanused viinamarjade jäänused
6000 aasta vanused viinamarjade jäänused Foto: SCANPIX

Armeenia mägisest piirkonnast avastati maailma vanim veinitootmispaik.

Areni-1 koopast leitud viinamarjadest mahla väljapressimise basseini ja veinitünnide jäänused on umbes 6000 aasta vanused, kirjutab BBC.

California ülikoolis töötava armeenlasest arheoloogi Gregori Areshiani sõnul on tegemist maailma vanima veinitoomiskohaga.

Leid tehti Kagu-Armeeniast. Samast paigast avastati möödunud aastal maailma vanim nahkjalats, mille vanus on umbes 5500 aastat.

Rahvusvaheline arheoloogidemeeskond kaevas välja madala basseini, mille diameeter on üks meeter ning milles olevaid renne mööda voolas viinamarjamahl tünnidesse.

Sellesse basseini pandi viinamarjad, mida inimesed jalgadega katki sõtkusid.

Arheoloogid leidsid ka viinamarjaseemnete ja –kestade jäänuseid ning kuivanud veini.

Armeenia koopa leid näitas, et veini tegemiseks kasutati Vitis vinifera vinifera liiki viinamarju nagu tänapäevalgi.

Veinitootmise lähistel olevad hauad viitavad, et veini toodeti tseremoniaalseks kasutamiseks.

Areshiani sõnul on Armeeniast leitud veinitarbimise kohta vanemaid tõendeid kui see koopaleid.

USA Pennsylvania ülikooli arheoloogilise biomolekulaarse labori teadlase Patrick McGoverni sõnul näitab see laiaulatuslik veinitootmine, et 6000 aastat tagasi oli viinamarjakasvatus juba levinud.

Eelmine vanim venileid pärineb Egiptusest Skorpionkuninga hauast ja selle vanus on 5100 aastat.

Märksõnad
Tagasi üles