Eesti Muusikaauhinnad 2020

Miljardärist hotelliärimehe arvates peaksid Rootsi, Norra ja Taani ühinema

Petter Stordalen

FOTO: SCANPIX

Norrakast miljardäri ja hotelliärimehe Petter Stordaleni arvates peaksid Rootsi ja Norra uuesti üheks riigiks saama, sest «kaks pead on ikka kaks pead».

Nordic Choice Hotel Group omaniku sõnul on norrakatel vaja idaraabrite rootslaste innovaatilisi ideid ning rootslastel norrakate seiklushimu ja oskust asju korraldada, edastab The Local.

Ärimehe arvates võiks kampa võtta ka Taani, mis koplekti veelgi täiendaks.

«Rootsis elab umbes kümme miljonit inimest, nii Norras kui Taanis viis miljonit inimest. Kui rahvaarv on 20 miljonit, siis sellises ühisriigis ollakse lihtsalt innovaatilisemad ja uuendusmeelsemad, seal on lihtsam müüa autosid ja lennukeid. Rootsi, Norra ja Taani ühisriik on suurepärane idee,» lausus Stordalen.

Ajaloost on teada norrakate ja rootslaste armastuse-viha suhe ning ärimehe idee tekitas sotsiaalmeedias kommentaaridelaviini. Ta ideel on nii toetajaid kui vastaseid.

«Huvitav idee. Kas korraldame rahvahääletuse?» küsis rootslanna Eva Hamlin Twitteris.

Isik nimega Lewenhard teatas, et Põhjamaade föderatsioon oleks väga tugev ja mõjuvõimas.

Oli ka neid, kes nii entusiastlikud ei olnud.

«Stordalen tahab liita Norra, Rootsi ja Taani üheks riigiks. Kuidas oleks Petter, kui sa maksaksid oma töötajatele esmalt korralikku palka?» teatas Xabilution oma tviidis.

Stordalen tegi oma ettepaneku Norra kuningriigi rahvuspühal 17. mail, millega tähistatakse Norra esimese iseseivumisjärgse konstitutsiooni jõustumist.

Norra on olnud varasematel aegadel liidus nii Taani kui Rootsiga ning täielik iseseisvumine sai teoks 1905. aastal.

Stordalen on ka varem skandaale tekitanud, näiteks võttis ta oma hotelliketi hotellide menüüst välja skandinaavia vorstid ja peekoni, kuid pärast proteste pani kiiresti need menüüsse tagasi.

Ärimees jõudis meediasse ka juhtumiga, milles ta kukkus reklaamsündmusel veeskuutrilt.

Wikipedia: Norra kuningate dünastia ühendati 1319 Rootsi omaga ja 1380 Taani omaga ning suri 1387 välja. Norra astus 1397 Kalmari uniooni ning pärast selle lagunemist 1450 jäi püsima unioon Taaniga. Aastast 1536 oli Norra Taani vasallriik.

434 aasta pikkust uniooni Taaniga nimetati 19. sajandil 400-aastaseks ööks, sest Norra oli uniooni nõrgem pool, mida valitseti Kopenhaagenist. Aastaid 1570–1721 iseloomustasid suured maksud ning pikad sõjad Taani-Norra ja Rootsi vahel.

Taani-Norra kuningas Frederik VI astus liitu Napoleoniga ning jäi seetõttu Napoleoni sõdades kaotajaks. Kieli rahuga 1814 loovutati Norra Rootsi kuningale Karl XIV Johanile ning pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga.

Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpul viis Norra-Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 rahvahääletuse alusel. Norra valitsus pakkus Norra trooni Taani printsile Carlile ja pärast uut rahvahääletust valis Storting (parlament) ta kuningaks, uus kuningas võttis nimeks Haakon VII.