/nginx/o/2016/05/18/5401409t1h0cb5.jpg)
Ameerika Ühendriikides San Franciscos tegutsevate veiniekspertide väite kohaselt suudavad nad vaid 15 minutiga teha «veest» veini.
Video: veiniekspertide väitel ei jää kunstvein originaalveinidele alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on niinimetatud sünteetiliste veinidega, mille puhul ei kasutata viinamarju, vaid vett, etanooli ja hoolikalt valitud maitsekomponente ning mis ei jää oma maitseomadustelt originaalveinidele alla, edastab Daily Mail.
Mardonn Chua ja Alec Lee said kunstveini idee olles külastanud California kuulsat viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise piirkonda Napa orgu.
Meeste sõnul nägid nad seal müügil auhindu saanud Chardonnayd, mis oli nende rahakoti jaoks liiga kallis ja siis esitasid nad endale küsimuse, et kas sama maitsega veini saaks kokku segada erinevatest komponentidest ilma viinamarju kasutamata.
Nad asutasid idufirma Ava Winery, pannes tavaveinitootajd pead vangutama.
Aastatuhandeid on saadud veini viinamarjadest kääritamismeetodil, mis muudab viinamarjasuhkru etanooliks, saades veinile omase maitse ja lõhna.
Chua ja Lee kasutasid etanooli, kuid lisasid marjase maitse saamiseks juurde mitmeid aineid, mille seas oli ka etüülheksanoaat.
Kunstveinis on vett, etanooli, happeid, suhkruid ja maitset andvaid komponente.
Chua sõnul läks nende esimene veinijäljendamise katse aiataha, kuid nad arendasid tehnoloogiat edasi ja nüüdseks on neil mitu retsepti erinevate veinide tegemiseks. Kõige paremini tuleb neil välja Itaalia valge vahuvein Moscato d`Asti.
Mehed tegid umbes 500 pudelit 1992. aasta Dom Pérignoni šampanja kunstlikut varianti, mis maksab 200 dollari asemel 50 dollarit pudel ja seda saab osta nende kodulehelt.
Tavaveinis on umbes 200 – 1000 erinevat keemilist komponenti, millest osad mõjutavad veini maitset ja lõhna, osa on lihtsalt ballast. Kunstveinis olevatest ainetest mängivad kõik tähtsat rolli ning selles ei ole kahjulikke aineid nagu arseeni ja mitmeid alkoholiühendeid.
Kunstveinis on 85 protsenti vett, 13 protsenti etanooli ning ülejäänud kaks protsenti moodustavad maitsekomponendid, glütseriin, suhkur ja taniinid.
Veinitootjate ja –ekspertide sõnul on kunstveinid mõttetud ja need ei saa kunagi edukaks.
Nende sõnul jätavad kunstveini loojad arvestamata asjaoluga, et teatud keskkonnas ja pinnases kasvanud viinamarjade maitseomadusi ei saa ka kõige paremate ainete abil järele teha. Samuti olevat see solvang, kui mingit kunstjooki kutsutakse «veiniks».