Kalamehed püüavad jäisest veest puhast kulda

Mõned kalamehed armastavad "Kuldkalal" võistlemise ajal pakkuda publikule show'dki. Foto: ANDRES EHRENPREIS/PM/SCANPIX BALTICS

Kuu aja pärast, 12. veebruaril toimub Otepääl järjekordne Pühajärve kalapidu “Kuldkala 2011”, mille võitjale on välja pandud kilo kulda.

Tänavune “Kuldkala” on jagatud põhivõistluseks ja meeskonnavõistluseks. Toimuvad veel jääaukude puurimise võistlus ja lastevõistlus “Kuldkalake”.

Korraldajate teatel lastakse sel aastal Pühajärve 130 märgistatud kala (ahvenat ja kiiska), kelle püüdmise peale võistlus käibki.

Püüda tuleb kuldmärgistusega kala

Põhivõistlusel osalevad kõik võistlusele registreeritud kalastajad, ka meeskonnavõistlusel osalevad kalastajad võtavad samaaegselt osa põhivõistlusest ehk märgistega kalade püüdmisest.

Võistluse ajal toimub kalastamine võistlusalal eripüügiloa alusel ja seega ei ole võistlejatel vaja selleks eraldi omandada kalapüügiõigust. Kõikidel võistlejatel peab olema käe peal vaid võistluse käepael.

Kalastada võib sikuti, kirbuõnge või talvise ujukõngega, kuid korraga tohib neist kasutada vaid ühte. Lubatud on traditsioonilised õngesöödad, näiteks tõugud, ussid, taignad, samuti mõõdukas peibutussöötmine. Keelatud on kasutada söödana eluskalu.

Märgisega kalad on soovitatav tuua võistluse peakohtuniku kätte kohe pärast tabamist.
Varasemate aastate märgistega kalad võistlusel ei osale, küll saavad nende tabajad tuleval aastal tasuta “Kuldkala” osavõtuõiguse.

Auhinnad on tänavuse “Kuldkala” põhivõistlusel vägevad. Võistluse peaauhind on kilogramm kulda ja teiseks peaauhinnaks 6500 eurot ehk 101 700 krooni. Peale selle saab märgisega kala tabaja auhinna vastavalt sellele, milline auhind vastab nimistus märgisel olevale numbrile. Kokku jagatakse välja 128 väiksemat auhinda. Peaauhinnad lähevad samuti konkreetse märgistatud kala püüdjale.

“Kuldkalal” toimub meeskonnavõistluski, mille käigus võtavad üksteiselt mõõtu neljaliikmelised meeskonnad. Võistluse reeglid tehakse teatavaks võistluspäeval. Kolmele edukamale võistkonnale on välja pandud kalastusreisid Norrasse, Ahvenamaale ja Soome.

Jääaukude puurimise võistluses võisteldakse neljaliikmelistes alagruppides ja võistlejaile antakse puurimiseks täpselt ühesugused jääpuurid. Ühes võistlusvoorus tuleb igal võistlejal puurida umbes kolmemeetriste vahedega neli püügiauku. Kaks kiiremat puurijat pääsevad järgmisesse võistlusvooru, kuni jõutakse finaalvooruni, milles selguvad kolm parimat.

Jääaukude puurimise võistluse parimaid autasustatakse esemeliste auhindadega.

Lapsed näitavad oskusi

“Kuldkalal” leidub tegevust lastelegi, kelle jaoks toimub võistlus “Kuldkalake”.

Võistlusel võivad kaasa lüüa kuni 12aastased lapsed, kes osalevad nii praktilises kalapüügis kui valikvastustega viktoriinil.

Enne püügivõistluse algust antakse lastele lühidalt kalapüügiõpetust ja selgitatakse võistlusreegleid.

Lastevõistluse kolme paremat autasustatakse esemeliste auhindadega.
“Kuldkala” on Baltimaade suurim kalapüügivõistlus, mis on toonud korraga jääle ligi 3500 kalameest ja tuhandeid pealtvaatajaid.