Sipelgad jäävad «pensionile», kui nende «hambad» ära kuluvad

Sipelgad jäävad «pensionile» kui nende «hambad» ära kuluvad Foto: Wikipedia.org

Kesk-Ameerikas elavad sipelgad loobuvad igapäevatööst, lehtede tükeldamisest, kui nende «hambad» ära kuluvad.

Niinimetatud lehetükeldajad-sipelgad saavad sündides kaasa žiletiteravusega «hambad», kirjutab BBC.

Kui need aga ära kuluvad, saavad neist nooremate sipelgate saagi kandjad.

Uuring näitas, et need «pensionil» sipelgad on siiski ka «vanas» eas kasulikud.

USA Oregoni ülikooli uurijate sõnul on vanemate sipelgate saagi tükeldamine noorte omast märksa väiksema efektiivsusega.

Need ärakasutatud «hammastega» sipelgad kahandavad kogu koloonia töökiirust.

Uurijate sõnul sõltub sipelgakoloonia ellujäämine töösipelgate efektiivsusest.

Töösipelgad hakivad lehtedest tükke, need veetakse pesasse, kust neist mahl toiduks välja pressitakse.

Samuti lasevad sipelgad neil leheosadel seentel kasvama hakata, mida samuti söögiks kasutatakse.

«Lehtede tükeldamine on raske töö. Sipelgad teevad seda alalõua V-kujulise plaadi abil. Noortel töösipelgatel on see sama terav kui inimeste teravaimad žiletid. Samuti leidub selles palju tsinki sisaldavaid bioaineid, mis seda tugevamaks muudab,» selgitasid uurijad.

Teadlased uurisid Panamas Soberania rahvuspargis elava sipelgaliigi Atta cephalotes kolooniat. Leiti, et nende sipelgate teravad «hambad» kulusid.

Laboratooriumis kasvatatud sipelga vastsete «hambaid» võrreldi metsast korjatud sipelgate «hammastega».

Võrdlus näitas, et metsasipelgate «hambad» olid 340 korda kehvemad kui noorte sipelgate omad.

Need sipelgad, kelle «hammaste» lõikevõime on vähem kui kümme protsenti, tegelevad saagi kandmisega.

Need Kesk-Ameerika sipelgad elavad kolooniates, kus on väga kindel hierarhia ja tööjaotus. Uuring näitas, et selline hilisemas elueas «uue ameti» leidmine aitab neil eluiga pikendada.