Video: üle 3000 aasta tagasi toimus «Maailmasõda null»

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trooja sõda kujutav 18. sajandi maal
Trooja sõda kujutav 18. sajandi maal Foto: Wikipedia.org

Pronksiajastul, üle 3000 aasta tagasi leidis Vahemere idaosas aset suur sõjaline kokkupõrge, mille tagajärjel hävines mitu  tsivilisatsiooni.

Selle kokkupõrke lõppfaasiks oli Trooja sõda, kuid see algas sõjaga, millele ajaloolased andsid nimeks «Maailmasõda null» ja mis pühkis ajaloohämarusse müstilised mereinimesed, edastab newscientist.com.

Vana-Egiptuse tekstides on, et need mereinimesed tegid vallutusretki Küprosele ja Süüriasse, mille tõttu oletatakse, et need võisid olla luuvid, kuid see ei ole lõplikult kindel. 

Tänapäeva Türgis Anatoolias eksisteerinud luuvide väikeriigid ühendasid jõud, et rünnata naabreid hetiite. Neil õnnestuski see ning luuvide kätte langes suur ala Põhja-Kreekast Liibanonini.

Satelliidifotode ja arheologiliste andmete järgi oli Anatoolia pronksiajastul üks tihedamini asustatud paiku maailmas, kus võis olla 340 linna, millest vaid kümmekond on leitud. Linnade väljakaevamistel on leitud palju vihjeid sõjategevusele ja see lubab oletada, et just lahingud hävitasid linnad.

Teada on, et umbes 1200 eKr tekkis mitmeid sõjalisi konflikte, mille kulminatsiooniks oli kuulus Trooja sõda.

Šveitsi ajaloolase Eberhard Zanggeri teatel rääkisid teisel sajandil eKr luuvi kultuuri inimesed, kes elasid Lähis-Idas, luuvi keelt. See keel oli ka troojalaste emakeel. 

Tema sõnul olid luuvid kaasaegsed, kaubanduspartnerid ja vahel vastased tuntud mükeenelaste, minoslaste ja hetiitidega. 

Pronksiajastul toimus tsivilisatsiooni langus, mil iidsed kreeklased kaotasid pikaks ajaks kirjutamisoskuse ja langesid kultuuriliselt, samas aga luuvid säilitasid oma kultuuri ja arenesid edasi.

Hetiitide tekstides on, et luuvid muutusid aina tugevamaks ning lõpuks ründasid hetiitide impeeriumit, vallutades Hetiidi riigi pealinna Hattusa, tehes seda nii maalt kui merelt.

Luuvid, hävitasid hetiitide templeid ja tapsid juhte, kuni hetiitide tsivilisatsioon kadus. Siis aga otsustasid Mükeene kuningad rünnata luuve, kes ei suutunud vallutatud suurt ala kontrollida. Mükeenelased ehitasid suure laevastiku, millega rünnati Väike-Aasia sadamalinnu, mis olid kergelt rünnatavad ja hävitatavad.

Sõjategevuse viimane vaatus toimus Trooja all, tuues luuvidele lõpu ja Troojale languse. Sõjast tagasi saabunud võidukatel mükeenelastel tekkis koju jäänutega võimuvõitlus, mis tõi kaasa anarhia ja kodusõja.

Pikaajaline sõda hävitas järjest piirkonnas olnud tsivilisatsioonid ja tõi kaasa ühe ajastu lõpu.

Ajaloolaste ja arheoloogide hinnangul aitavad viimastel aastatel saadud uued andmed mõista, mis juhtus pronkisajastu lõpul Vahemere idaosas, kuid mitte kõik teadlased ei ole selles ühel meelel.

On neid, kes pooldavad «Maailmasõda null» teooriat, on ka neid, kelle arvates on see väljamõeldis. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles