Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Miks on meestel rinnanibud? Veel seitse kehaosa ja organit, mida vaja ei lähe (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Foto: SCANPIX

Hispaanias elav Maroko juurtega kunstnik Karim Boumjimar esitas küsimuse, et miks on meestel rinnanibud ning kas mehed saaks ilma nibudeta hakkama.

Boumjimar lasi enda rinnanibud kirurgiliselt eemaldada ja tahab need müüa internetioksjonil kõrgeima pakkumise tegijale, edastab Daily Mail.

Kunstnik uurib, kuidas ta nibudeta hakkama saab, kuid samas esitas küsimuse, millseid kehaosi ja organeid inimestel veel tegelikult vaja ei ole.

Ilukirurg Andrew Rochfordi teatel on inimesel kokku kaheksa kehaosa ja organit, mida ei kasutata, mis on atavismid ja ilma milleta saab väga hästi elada.

Inimene saab geene nii emalt kui isalt, loote algstaadiumis on kõik niiöelda emased. Meeste muutumine meesteks toimub hilisemas lootefaasis tänu Y kromosoomile.

Meeste puhul on rinnanibud need, mis on saadud kaasa ema poolt, samas ei ole neil sellist funktsiooni nagu naistel. Naiste nibud mängivad rolli nii seksuaalsel erutumisel kui lapse imetamisel.

Rochfordi sõnul pärinevad paljud inimeset jaoks mõttetud osad ja organid iidsest asjast, mil need ellujäämise seisukohast vajalikud ja kasulikud olid.

«Liigsete osade puhul on tegemist evolutsioonijäänustega, millel ei ole nüüdisinimeste jaoks mitte mingit otstarvet,» selgitas ilukirurg.

Mittevajalikud osad on: pimesool, ninakõrvalurked ehk siinused, mandlid, kõrvade taga asuvad lihased, kõrvanibud, naha reageerimine ärritajatele ehk kananahk, primitiivne haaramisrefleks ja meeste rinnanibud.

Pimesool oli kunagi vajalik teatud karmi taimse materjali seedimiseks, kuid neid taimi ei söö inimesed enam ammu.

Õõnsad siinused võisid kunagi neandertallastel aidata kergemini hingata, kuid nüüd võivad need tekitada peavalusid.

Mandlid mängisid immuunsüsteemi osana kunagi ellujämisel rolli, kuid nüüd on nad oma funktsiooni kaotanud.

Kõrvade taga asuvad lihased on tähtsad loomade juures, ka imetajate juures, kelle hulka inimene kuulub, kuid inimesed ei kasuta neid lihaseid alates sellest, kui hakati tegelema põllumajandusega. Küttidel aitasid need lihased kaasa teravale kuulmisele.

Naised võivad protestida, kuna kannavad kõrvarõngaid, kuid tegelikult ei ole inimestel kõrvanibusid vaja, ka need on atavismid. Sama kehtib ka naha reageeringu kohta, milleks on kananahk. See aitas kunagi kehatemperatuuri hästi reguleerida ja ohule reageerida, kuid inimesed ei ela enam ammu metsikus džunglis.

Primitiivne haaramisrefleks on säilinud imikutel, kuid lapse kasvades see kaob. See haaramisrefleks pärineb iidsest ajast, mil varajased inimesed kandsid lapsi samal viisil nagu tänapäeval kannavad ahvid oma poegi. 

Tagasi üles