Astronoomid ei tea täpselt, kuidas Saturni kuu Iapetus tekkis, kuid ufokütid on arvamusel, et selle ehitas mõni maaväline tsivilisatsioon ja see on seni baasina kasutusel.
Video: ufoküttide spekulatsioon - Saturni kuu Iapetus on tulnukate baas
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. mai 2016, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA kosmosegaentuuri NASA uurimisalus Cassini tegi Iapetusest 2004. aastal fotosid, millelt paljastus, et selle kuu ekvaatoripiirkonnas jookseb kummaline joon, lisaks on kuul maasiivne kraater, edastab Daily Mail.
Ufoküttide arvates viitavad need omadused, et tegemist võib olla tehisstruktuuriga, mida saab kasutada sõjalisel otstarbel.
Vandenõuteoreetikute teatel meenutab Iapetus «Tähesõja» filmide Surmatähte, mis oli samuti suur kahest osast koosnev kunstobjekt.
Astronoomide arvates tekkisid Iapetuse kummalised struktuurid ta algusajal, kui oli suur temperatuurikõikumine.
Tulnukakütt Tyler selgitas Youtibe´i pandud videos, et Iapetus on ehitatud objekt ning seega ei ole «Tähesõja» filmides nähtav väljamõeldis, vaid eksisteerib tegelikult.
Teadlased kutsuvad Iapetust yin-yang kuuks, kuna tal on heledam ja tumedam ala.
Saturnil on kokku 62 kuud, millest Iapetuse avastas 1671. aastal astronoom Giovanni Domenico Cassini.
Selle astronoomi järgi nime saanud uurimisalus Cassini fotodelt paistab, et Iapetus on mitmes mõttes ebatavaline.
Sel kuul on keskel kulgev joon, mille pikkus on umbes 16 000 kilomeetrit, laius 20 kilomeetrit ja see nagu eraldaks kosmilise keha kaheks.
Ekspertide hinnangul on selle kuu tihedus võrdlemisi väike, vaid 1, 083 grammi kuupsentimeetri kohta. Kuu võib koosneda vaid kolmandiku ulatuses kivimitest ja veest.
Selle kuu diameeter on umbes 1462 kilomeetrit ning see liigub Saturnist umbes 3,5 miljoni kilomeetri kaugusel, olles Saturni kuudest kõige kaugemal.
Iapetuse tumedamas osas on keskmine temperatuur miinus 130 kraadi, heledamas osa son «soojem» , miinus 100 kraadi.