/nginx/o/2016/05/12/5371977t1h558d.jpg)
Austraalia Monashi ülikooli teadlased uurisid maailma vanimaid fossiilseid mikrometeoriite, kõnekeeles kosmilist tolmu, ning avastasid, et juba 2,7 miljardit aastat tagasi olid olemas tingimused Maa ümber atmosfääri tekkeks.
Fossiilne kosmiline tolm andis uut infot Maa atmosfääri kohta (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlase Andrew Tomkinsi juhitud meeskond uuris kosmilist tolmu, mis enamjaolt koosnes rauaosaakestest ning need osakesed osküdeerusid, kui liikusid noore Maa algelises atmosfääris. Oksüdeerumine viitab aga hapniku olemasolule, edastab news.com.au.
Teadlaste jaoks oli see suur üllatus, sest seniste geoloogiliste andmete alusel on arvatud, et 2,7 miljardit aastat tagasi ei olnud veel piisavalt hapnikumolekule, et Maa ümber oleks saanud olla atmosfääri.
Maal tekkisid hapnikku tootvad vetikad alles 2,4 miljardit aastat tagasi, tekitades suure hapnikuhulga, mis võimaldas elu teket laiemas plaanis.
Tomkins uuris iidset kosmilist tolmu saamaks teada, kas varajase Maa atmosfäär oli täiesti hapnikuvaba. Uurimine näitas, et Maa atmosfääri ülakihtides võis olla siis sama palju hapnikku, kui seda on praegu.
Kosmilise tolmu ekspert Matthew Genge arvutas, kui palju pidi olema Maa atmosfääris hapnikku, et see sai tekitada rauaosakeste oksüdatsiooni.
«See oksüdatsioonifakt on väga intrigeeriv ja üllatav, sest levinud arvamuse kohaselt ei saanud 2,7 miljardi aastat tagasi Maa alumises atmosfääris hapnikku olla. Kuidas ülemises atmosfäärikihis sai enne fotosünteesi organismide teket hapnikku olla, on suur mõistatus,» teatas Genge.
Tomkinsi sõnul võib Maa atmosfääri hapnik pärineda süsinikdioksiidist, mis eraldus Päikese ultraviolettkiirgusest. Süsinikdioksiidi molekul koosneb kahest hapniku ja ühest süsiniku aatomist.
Teadlase oeltuse kohaselt jõudsid süsiniku hapnikuaatomid noore Maa atmosfääri ülakihtidesse ja neid hoidis seal paigal metaangaas.
«Iidsete juuksekarva jäeduste tolmuosakeste uurimine aitas heita pilku iidse Maa atmosfääri ülakihti,» teatas Tomkins.
Uuritud iidne kosmiline tolm pärineb Lääne-Austraalia Pilbara regioonist.