Uut nädalat ehivad tuisk ja lörts

Uue nädala ilm võib kujuneda eriti vastikuks, kui tuleb nii tuisku kui lörtsi. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

“Lumi olevat vaesele mehele kasukaks,” sõnas vanarahvas. Paks lumi katustel ja hanged maja ees vähendavad meiegi soojaarveid, aga mis ühtpidi hea, toob teistpidi muret kaasa.

Katused ei pea varsti enam lumekoormale vastu ja teedel on liiklemine raske. Sulale maale sadanud paks lumi kipub talivilja oraste elujõudu kahandama. Leivaviljapõllud on ajast aega olnud maapere erilise hoole all.

Vanarahva olid ütlemised “Kes sügisel üle rukkiorase käib, teeb väheke head; kes kevadel, sellele anna aga kaigast” ja “Hanged näärikuul näitavad head vilja-aastat tulemas, sulailmad sel ajal aga toovad taliviljadega muret juurde”.

Hoiatati, et talvel rukkipõllul tallamine maksab sügisel kätte, mis lahtiseletatult tähendab, et taimestik tallatud lume all jääb edaspidi kasvult kiduraks ja korralikku saaki ei anna. Talviste veoteede mustad jäljed kevadel seda tõestavadki.

Vanarahva ilmaennustus, et kolmekuningapäeval (6. jaanuar) peab tuisku ja lopsu ikka tulema, peab tänavu küll paika. Meie õnneks on seni olnud ülekaalus külmemad ilmad. Ida- ja lõunapoolsete naaberriikide seisund on üsna nutune.

Heitlikud, pehmemad ilmad on meilegi tulemas. Kuu loodi 4. jaanuari keskpäevale lähedal ja mitte väga kõrgel taevas.

Mõneks ajaks on Atlandil seilavad madalrõhkkonnad võimu haaranud ja läänest itta liikumissuuna hõivanud.

Igaüks neist veab soojemat õhku kaasa, mis meile vahelduseks lume asemel lörtsi või isegi vihma laseb sadada. Suuremad sajud ja tuisud ringlevad endiselt rohkem rannikule lähemal. Sisemaal näib lõunatuulega tormi mõju olevat väiksem.

Ettevaatust! Ega külm õhk ole kuhugi kadunud. Äkiline õhutemperatuuri langemine võib teedel jäite või puudel ja traatidel jäävihmana üllatada.

Ilmastik on üle-eestiliselt väga isemoodi, seepärast olge valvsad liiklemisel ja valmis elektrikatkestusteks, et looduse vimkad meid jälle ootamatult ei tabaks.