/nginx/o/2016/05/11/5366715t1h6aa1.jpg)
Itaalia arstiteadlaste sõnul suri renessansikunstnik Leonardo da Vinci tõenäoliselt infarkti tõttu ja tal võis kaks aastat enne surma olla mitmeid südame ja veresoonkonna probleeme.
Leonardo da Vinci suri infarkti tõttu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstid Antonio Perciaccante ja Alessia Coralli uurisid vanu ülestähendusi ja ajaloolisi dokumente, et panna kokku pilt, milline oli da Vinci tervislik seisund paar aastat enne ta surma 1519. aastal 67-aastasena, edastab Discovery News.
«Louis d´Aragona reisipäevikus on kirjas, et Leonardo paremas käes tekkis halvatus, kui ta oli 65-aastane. Vanade dokumentide kohaselt jätkas kunstnik ka pärast halvatust joonistamist ja maalimist,» teatas Gorizia haigla arst Perciaccante.
Perciaccante ja Coralli teatel oli parema käe halvatus osaliselt füüsiline, osaliselt psüühiline ning selle tõttu sai ta kätt vahepeal kasutada.
Leonardo da Vinci kaasaegne Giorgi Vasari kirjutas oma tekstides mitmel korral da Vinci viletsast tervisest.
Vasari kirjeldab oma 1550. aastal ilmunud raamatus «Kunstnike elu» Leonardo da Vincit kui haiget meest, keda aitasid liikuda teenijad ja sõbrad.
Perciaccante ja Coralli sõnul tabas kunstigeeniust midagi, tõenäoliselt mitu miniinfarkti, mis talle osalise halvatuse ja teisi haigusi tekitasid.
«Meie teooria kohaselt tekitas esimene infarkt ta käehalvatuse. Järgnesid veel mitu infarkti, mis ta tervist veelgi halvendasid ja lõpuks surma tõid,» teatas Perciaccante.
Da Vinci suri Prantsusmaal Amboise`is 2. mail 1519 kuningas François I (valitses 1515 – 1547) käte vahel, olles selle kuninga õukonnakunstnik.
Mitmed tollased allikad viitasid mingile ootamatule atakile ja hilisematel sajanditel on selle kohta veel tõendeid leitud.
«On teada, et kui isikul on olnud infarkt, siis suure tõenäosusega võib teda veel infarkte tabada. Infarktid saabuvad üksteise järgi võrdlemisi lühikese aja jooksul,» teatas Itaalia arstiteadlane.
Perciaccante sõnul ei ole teada, kas da Vincil võis olla infarkti tekkeks geneeetiline soodumust või kas ta suguvõsas oli infarkte saanud inimesi.
Itaalia teadlased otsisid teises uuringus üles Leonardo da Vinci praegu elusolevad kauged sugulased, kes pärinevad tema isaliinist. Nende abil loodetakse suure kunstniku kohta lisaandmeid saada.
Wikipedia: Leonardo da Vinci (õieti Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Amboise) oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, teda peetakse renessansiajastu mitmekülgseimaks geeniuseks.
Ta kaks maali «Mona Lisa» ja «Püha õhtusöömaaeg» on läbi sajandite kaks kõige enam kopeeritud teost.