/nginx/o/2016/05/11/5366353t1h0e0d.jpg)
Arheoloogide sõnul leidsid nad Austraaliast maailma vanima kirve, mis valmistati ja mida kasutati 50 000 aastat tagasi kiviajal.
Video: Austraaliast leiti maailma vanim kirves
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirvefragmendid leiti Lääne-Austraaliast Kimberley regioonist asuvast Carpenter´s Cap koopast ning see leid viib kivikirveste valmistamise aja 10 000 aasta võrra varasemasse aega, kui seni arvati, edastab BBC.
Teadlaste arvates langeb kivikirve valmistamise aeg kokku 49 000 – 45 000 aasta taguse ajaga, mil esimesed nüüdisinimesed Austraalia mandrile saabusid. Kivikirves viitab, et Austraalia põliselanike kaugetel eellastel olid arenenud tööriistad ja jahipidamisvahendid.
«Mujalt maailmast ei ole nii vana kirvest leitud, Jaapanist pärit vanimad kirved on 35 000 aasta vanused. Inimarengu kiire etapp sai alguse alles 10 000 aastat tagasi,» selgitas Austraalia rahvusülikooli teadlane Sue O´Connor.
Kivikirve fragmentide leiukohta Carpenter´s Capi peetakse Austraalias üheks esimeseks paigaks, kuhu sisserännanud nüüdisinimesed elama asusid. Koopast on leitud mitmeid inimtegevusele viitavaid objekte nagu toidujäänused, lõkkekoht, koopajoonised ja veel mitmed tööriistad.
Arheoloogid uurisid nimetatud koobast mitu aastat, kuid alles 2014. aastal jõuti seal sügavamate kultuurikihtideni, kust pärinevad ka kirvefragmendid.
Austraalia Sydney ülikooli teadlase Peter Hiscocki sõnul tegid kivikirveid Austraalia troopilises põhjaosas elanud inimesed. See lubab oletada, et oli mitu rännulainet, lõuna-, lääne- ja ida poole rännanud jätsid endast põhja kultuurikihi maha.
«Kui inimesed saabusid Austraaliasse, hakkasid nad katsetama erinevaid tehnoloogiaid, ühed neist olid kivikirved. Uuel mandril oli uus keskkond ja loodus, mis andsid eluks vajalikke ressursse, kuid nende saamiseks tuli arendada tehnoloogiat,» lisas Hiscoc.
Leitud kirvefragmendid on vulkaanilisest poleeritud basaldist, kirvel oli sile ja esteetiline välimus. Tegemist oli taaskasutatava kirvega, mida sai vajadusel uuesti teritada.
«Sellised kirved olid küttide-korilaste igapäevased tarbevahendid. Kes kirve leiutas? Sellele küsimusele andis Austraalia leid oletatavalt vastuse,» nentis Hiscoc.