Pikaaegne Eurolaulu ning 47. Eurovisiooni lauluvõistluse peaprodutsent Juhan Paadam sõnastas peamise põhjusena, miks Eestit esindanud Jüri Pootsmann eile Stockholmis Eurovisiooni finaalkontserdile ei pääsenud selle, et glamuuri jäi väheks.
Paadam sellest, mis Eurovisioonil valesti läks: glamuuri jäi väheks (6)
Eurovisiooni isaks tituleeritud Paadam tunnistas, et kirjutas ise enne võistlust ennustuse, et Eesti pääseb finaali. «See oli puhas trikk meie rahvusliku identiteedi ja enesetunde tõstmiseks. Tegelikult sain ma algusest peale aru, et see on noatera peal ja nii ka juhtus,» nentis ta.
«Need asjad on tegelikult keerulisemad, kui me ette kujutame,» lisas Paadam. Ta nentis, et paraku finaali kõik ei mahu, 18-st kümme pääsesid edasi.
Paadam selgitas, et taust, kontseptsioon ja muu laulu juures nagu riietus või välimus ei mängi otsustavat rolli. «Hea laul, mis Eurovisiooni võidab, lendab igal juhul kõigest läbi ning on täiesti ükskõik, milline on tema foon – natuke liialdan muidugi praegu,» märkis ta.
«Niisugune kontseptsioon (nagu Jüri Pootsmannil – toim) võib olla, miks mitte. Kontseptsiooniga oli kõik korras,» rääkis Paadam, kelle hinnangul võisid probleemid olla mujal.
Stockholmist Paadamini jõudnud info järgi ei sujunud Eesti delegatsiooni koostöö kohapeal kõige paremini. «Eks alati ole raskusi,» tõdes ta ja rõhutas, et kõik laulud said siiski oma soovitud keskkonna ning selles osas korraldajatele etteheiteid ei ole.
«Mis puudutab meie laulu, siis nii see võis täpselt olla. On mõned asjad, mis ei tulnud välja. Ma nimetaksin seda nii: glamuuri jäi väheks,» leidis Paadam.
Tema hinnangul tegi noor laulja kõik, mida ta suutis ja mis temast olenes. Paadam ütles, et ta on valmis Jüri Pootsmannile soovi korral edaspidi veel soovitusi jagama.
«Küll aga peavad need inimesed, kes tema ümber on, vaatama, et kui nad loovad seda kontseptsiooni, mille nad on valinud, et kas artist selle ka realiseerib, kuidas see välja tuleb ja kõike seda saab veel kohapeal sättida – neid asju peaks rohkem vaatama,» leidis Paadam ja toonitas, et see siiski ei tähenda, et kui midagi oleks muudetud, oleks laul edasi pääsenud.
Võiduloo retsept on Paadami kirjeldusel selline, et esmalt peab loo ajal jalg vastu põrandat hakkama tatsuma, teiseks oleks hea, kui kuulaja suudaks kohe midagi järele laulda või ümiseda ning kolmandaks hakkab laul peas edasi mängima. Lugu peab mõjuma esimesest korrast, kui seda kuuled.
«Seda ei tohi nüüd välja lugeda nii, et «Play» kehv lugu oleks, see ei ole üldse kehv lugu,» rõhutas ta.
Paadamile üllatuseks jäi Eurovisioonilt välja tema hinnangul tugev Islandi laul ning edasi sai Austria. Üldiselt kipuvad Eurovisiooni võitma jõulised tempokad lood ja väga harva ballaadid, märkis ta. «Kui see on ballaad, siis see peab olema selline, mis n-ö tapab vaataja pisaratesse ja hingeliigutusse,» selgitas Paadam ja tõi ajaloost välja Iiri võiduloo 1994. aastal «Rock 'n' Roll Kids».
Venemaa eurolaulust võis Paadami sõnul välja lugeda seda, et sellest pritsib raha lõhna. Seda alates loo kirjutamisest, laulu esitavast artistist kuni kogu lavastusliku küljeni välja.i «Seal on meeletud abijõud ja veel tehnilised lahendused,» loetles ta. On ammu teada, et Eesti on Eurovisioonil kõige vaesem osaleja, tõdes Paadam.