Pootsmann usub, et saame finaali

Täna õhtul on põhjust kaasa elada Stockholmis toimuva 61. Eurovisiooni lauluvõistluse esimesele poolfinaalile, sest kolmeteistkümnendana on laval meie Jüri Pootsmann. Eesti delegatsiooni juht Mart Normet ja ETV pearežissöör Rene Vilbre kergitavad nii mõnegi saladuse katet.

Nädal Eurovisiooni-karussellil on Eesti delegatsioonil möödas, ja kui seni said meie artistid endale lubada nii mõnegi vaba päeva, et Rootsi olme ja vaatamisväärsustega tutvuda, siis piduliku punase vaiba üritusega said üksikud vabad päevad läbi. Seda muidugi juhul, kui Eestil finaali asja on.

Senised märgid näitavad, et lootust on. Ja mida ka ei ütleks kihlveokontorid või fänniedetabelid (aga need ütlevad, et võimalus sinna pääseda on 50:50), on kõige olulisem artisti enda häälestatus. «Tahan kindlasti finaali saada, sest Eestile oleks see väga tore asi. Ja ma arvan, et saame ka. Mina küll usun seda,» sõnas Jüri Pootsmann.

«Saatke mulle positiivseid mõtteid! Sel ajal, kui esinen, mõelge, et Jüri, pane vingelt, ja hoidke pöidlad pihus,» kõlas laulja soov kaasmaalastele.

Kahtlemata on kogu tiimile mõjunud toonust tõstvalt ka erakordselt ilus ilm ning pühapäevaõhtusel avapeol säras meie laulja punasel vaibal teistest enam – ühtlasi oli ta ainus artist, kes vaibal korduvalt isegi tantsu lahti lõi. Huvitav oli märgata, et ehkki Eurovisioonil on poliitilise meelsuse väljendamine keelatud, oli end fännide sekka sättinud ka üks keskealine tädike, kes vehkis Georgi lindiga kaunistatud Vene lipuga.

Sai kõvasti vaielda

Rootsi on vana Eurovisiooni-maa ning iga-aastane kohalik Eurovisiooni eelvoor, mis kannab Melodifestivaleni nime, on seal kindlasti kõigist osalejamaadest suurim ja esinduslikem. Võistlus peetakse mitmes voorus ja mitme suure galakontserdina, mistõttu on Rootsi riigitelevisiooni SVT loome- ning tehniline meeskond aegade tuultes ja kogemuse rohkuses karastanud.

«Tänavune koostöö rootslastega on natuke teistmoodi kui kolm aastat tagasi Malmös peetud Eurovisiooni ajal,» tõdes Eesti delegatsiooni juht Mart Normet, lisades, et tänavu olevat rootslased kangekaelsemad. «Kui Malmös olid nad avatud, võtsid meie nõuandeid ja soove kuulda, viisid vastutulelikult sisse meiepoolseid muudatusi ja kõik sujus kiiresti, siis praegu teevad nad hästi oma käekirja ja nägemusega show’d,» täpsustas ta ning osutas viis minutit tagasi tulnud meilile, mis saabus vastuseks eestlaste kommentaaridele ja soovidele, kuidas ehk võiks telepilti veelgi mõjusamaks muuta.

«Tahtsime, et esimese kaadri valgusrežii võiks olla selline, et me kohe Jürit täiesti valgustatuna ei näe – lugu avaneb ju aeglaselt ning seetõttu võiks algus olla salapärasem,» selgitas Normet. «Teiseks on loo keskel bondilik kitarrikäik, dramaatiline koht laulus, kus peaks kogu atmosfääris toimuma suur muutus.»  

Rootslastest teletiimile polnud need soovid aga piisavalt põhjendatud – mõlemad lükati viisakalt tagasi. Nimelt usub režissöör, et pildiliselt ei jääks tulemus hea. «Nii peabki endale lihtsalt meelde tuletama, et need, kellega väitled, on rootslased, kes teevad maailma parimat televisiooni, ja et võib-olla ei pea nendega kogu aeg vaidlema,» nentis Normet.

Eesti esinejate lavagraafika tuleb samuti rootslastelt, autoriks soomlasest kunstnik Mikki Kunttu. Ka graafika osas sai korraldajatega kõvasti vaieldud, kuid aja ja raha puudumisel lepiti olemasolevaga – ja ega selgi miskit viga ole. Muudeti vaid värve, nende intensiivsust ja valgusdramaturgiat.

Mis aga peamine: lõputu vaidlus ei tooks mitte midagi head. Eesti Televisiooni pearežissöör Rene Vilbre meenutas siinkohal hiljutisi skandaale.

Tema sõnul on 42 esinejast kuuele öeldud, et see, mis laval toimub, ei sobi üldse. «Kõik on tehtud ümber – alates kostüümist, graafikast kuni koreograafiani. Kujutan ette, kui raske on artistil, kui su ümbert kõik lagunema hakkab,» nentis ta. «Lisaks kõigele on ju delegatsioonid esinemisnumbritesse korralikult investeerinud.»

Kuigi laval on kõik võrdsed, on võimalik, et Eesti etteaste ongi Eurovisiooni odavaim. Seepeale võtab Vilbre taskust ärtu kuningaga kaardi, vihjates kaarditrikile, mida Jüri Pootsmann laval esitamiseks Jürgen Veberilt õppis: «See maksab viisteist senti!»

Meie lavashow’d ei saa võrrelda näiteks Valgevene omaga, kes on etteastele meeletult kulutatud. Vilbre uuris välja: ainuüksi hologrammiosa maksab üle 50 000 euro, koos graafikaga tuleb hinnaks aga 78 000 eurot. Malta aga investeeris Ira Losco show’sse 200 000 eurot, kuid Rootsi teletegijaile ei sobinud kostüümid, vaatemäng ega ainulaadne tehnika, mida sooviti kasutada (näiteks kleit, milles on andurid, mis lubavad esinejal koos riidele kuvatava projektsiooniga laval vabalt liikuda). Nii vahetatigi kõik välja, ning nüüd käib uus vaidlus, kes selle kõik kinni maksab.

Vähemalt on Eesti minimalistlik act fännidelt ohtralt kiidusõnu saanud, sest meie lauljat on tõepoolest laval näha. Mitte sellepärast, et 21 kaamerat teda ei märkaks, vaid et erinevalt mõnest teisest ei upu Jüri Pootsmann ülepingutatud valgusgraafikasse. Isegi taustalauljaid Kaire Vilgatsit, Dagmar Oja ja Silver Laasi pole telepildis näha.

«Siiski hakkas mulle rikkalik ja rikas Valgevene esitus lausa meeldima, kuna seal juhtub palju,» kirjeldas Vilbre. «See on nagu suur tsirkus – kasutatakse hologramme, lapsi, loomi, hunti, laulja on ka, nagu varem lubatud, laval alasti, kuigi hologrammina, aga sa jääd seda suu lahti vaatama. Ning siis – ups, juba ongi läbi!»

Alasti Pootsmann

Ka Jüri Pootsmanni saab nii Euroopas kui ka Austraalias täna õhtul alasti näha. Mis sest, et kogu rõõm kestab vaid mõni sekund ning Pootsmanni tagumik on udustatud, aga ikkagi. Nimelt on Eesti laulule eelnev «postkaart» saunateemaline.

«Nad on pannud rastri peale, et olla «poliitiliselt» korrektne,» kinnitavad Mart Normet ja Rene Vilbre. «Ja kuna see on peal, on tagumik nüüd tähelepanu keskpunktis. Nii et kui räägime neist, kes päris alasti on, siis pole see mitte Valgevene esindaja Ivan, vaid Jüri Pootsmann.»

«Postkaart» algab malemänguga, kus Pootsmanni partneriteks mullused esinejad Stig Rästa ja Elina Born, ning lõpeb meeleoluka saunaõhtuga, mille finaalis hüppab Jüri lumise kaldaga veekokku. Võtted toimusid märtsis ja alasti-duubleid tehti kaks.

Kuna klipp on hästi õnnestunud, kuulus see kolme parima hulka, mida mõni aeg tagasi eeskujuna delegatsioonijuhtidele esitleti. Sealjuures märkab eriti tähelepanelik vaataja umbes poole sekundi vältel vilksamisi ka Normeti ja Vilbre karismaatilisi kujusid. «Sulli ei tule, aga feim on olemas,» naeris Vilbre.

Muide, juba teist aastat tõlgitakse Eurovisiooni lauluvõistluse laulud ka rahvusvahelisse viipekeelde. Eesti laulu esitab viipekeeles venelane Pavel Rodionov, kes neis maades, kus seda näidatakse, laulab ka Venemaa, Valgevene, Bulgaaria, Läti ja Iirimaa laulud. Eestis jääb see lõbu – erinevalt näiteks Lätist, kus viipeshow’d mullugi eraldi kanalil näidati – ära.

«See maksab 4000 eurot ja meil polnud seda kusagilt võtta,» kahetses Mart Normet.

Foto: Eero Vabamägi

Kohtumine Björn Ulvaeusega

Lisaks tänaõhtusele ülesastumisele eurolaval ja loodetavale laupäevasele esinemisele finaalis, mida vaatab umbes 200 miljonit inimest üle maailma, lisandub homme olulise sündmusena Jüri Pootsmanni kohtumine endise ABBA liikme Björn Ulvaeusega. ETV saate «Ringvaade» toimetaja Karmel Eikner tahtis algul meest lihtsalt intervjueerida, kuid siis selgus ootamatult, et Ulvaeus soovib kohtuda ka Eestit esindava lauljaga.

«Ma ei tea, mida temalt küsiksin,» tunnistas Jüri Pootsmann, kes veel siiani hästi ei usu, et staari elusuuruses näeb. «Usun, et see on mingi jama, et Björniga kohtun, ja usun, et ei suuda seal suudki lahti teha.»

Kahjuks pole Pootsmannil kaasas ühtki ABBA plaati, et sellele autogrammi küsida, kuid ta lubas selle soetada. «Mingi vana vinüüli,» pakkus ta.