Ameerika Ühendriikide rahvusparkide teenistus otsib vabatahtlikke, kes on nõus tegelema Los Angelese piirkonnas koiottide ekskrementide kokkukorjamise ja analüüsimisega.
USAs otsitakse koiottide kakakorjajaid
Teadlasi huvitab, kuidas linnas või selle lähedal elavad koiotid toime tulevad ja mida söövad, edastab foxnews.com.
«Meile on teada mitmeid anekdootlikke juhtumeid linnades elavatest koiottidest, kuid Los Angeleses elavaid koiotte ei ole varem uuritud,» teatas bioloog Justin Brown.
Brown lisas, et koiottide uurimisprojekt kestab kaks aastat ja nad loodavad, et kohalikud elanikud on neid nõus vabatahtlikena abistama.
Vabatahtlikel palutakse koiottidega tegeleda vähemalt kuus kuud ning ühel päeval kuus peaksid nad uurima teadlaste juhendamise all kokku korjatud ekskremente.
Koiottide kaka korjamise piirkond ulatub Los Angelese Boyle Heightsist Beverly Hillsini.
Teadlaste sõnul on juba varem uuritud eeslinnade koiotte, kes liiguvad linna ja looduskeskkonna vahel, kuid mitte täiesti linnas elavaid koiotte, kelle elupaigad on pargid ja rohealad.
2015. aastal õnnestus tedlastel panna kahele linnakoiotile jälgimisseadmed, mis näitasid, et nad elavad inimasutustes ja inimeste lähedal, mitte ei otsi tagasiteed loodusesse.
Wikipedia: koiott ehk preeriahunt (Canis latrans) on läänepoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Nimetus «koiott» on läänemaailma keeltesse laenatud hispaania keele vahendusel nahuakeelsest sõnast coyōtl. Koioti teaduslik nimetus Canis latrans tähendab «haukuvat koera».
Koiott võib kasvada kuni 75–87 sentimeetri kõrguseks ja kaalub keskmiselt 7–21 kilogrammi. Põhjapool elavad koiotid on tavaliselt suuremad kui lõunapoolsed alamliigid.
Kuulmise ülemine sageduspiir on koiotil 80 kHz võrreldes kodukoera 60 kHz-ga. Jahti pidades võib koiott arendada kiirust kuni 69 kilomeetrit tunnis ning suudab hüpata rohkem kui 4 meetri kaugusele.