The Guardian: nii heidavad eestlased soomlaste üle nalja- «kaks soomlast kohtuvad üle aastate...»

Foto: SCANPIX

Euroopas on migratsioonikriis, Kreekas on seni majanduskriisi ja ega ka eurol hästi ei lähe, veel on probleeme Ühendkuningriigiga, mis soovib EList lahkuda ehk Brexit, paremäärmuslased ning palju muud.

29-aastane Brüsselis elav prantslane Romain Seignovert andis hiljuti välja raamatu « De Qui Se Moque-t-On?» (Kelle kulul me nalja viskame?), milles tema sõnul on naabrite üle nalja viskamine Euroopa kultuuritraditsioon, edastab The Guardian.

«Euroopal on seljataga pikk ajalugu, milles on nii tõuse kui langusi ning huumor näitab, kuidas naabrid üksteisega läbi saavad. «Vaenlase» kulul nalja viskamine on olnud läbi sajandite,» teatas raamatu autor.

Hispaania ja saksa filoloogiat õppinud Seignovert´i raamatus on 345 naabrite kulul tehtavat nalja, millest paljud on autorile sotsiaalmeediasse saadetud.

«Naabrite kulul nalja viskamine ja tögamine on märk sellest, et naabrit märgatakse ja peetakse tähtsaks. Osa nalju on julmad, kuid samas ausad,» teatas prantslane.

Seignovert`i raamatu kohaselt on eestlastel pidevalt hambus soomlased. Nii heidavad eestlased soomlaste üle nalja: «Kuidas teha kindlaks ekstravertne soomlane? Ta vaatab sinu kingi, mitte enda omi» või nali soomlaste alkoholilembusest: Kaks soomlast saavad üle aastate baaris kokku. «Kuidas käsi käib?», küsib Pekka. Ahti noogutab ja tellib õlut. «Kuidas perel läheb?», jätkab Pekka. Ahti noogutab ja tellib teise õlle. «Kuidas tööl läheb?», küsib Pekka siis. Ahti vastab lõpuks, kui on kolm kannutäit õlut ära joonud: «Vaata, kas me tulime siia jooma või laterdama?»

Makedoonlased heidavad nalja kreeklaste üle: Kreeka mees ütleb oma naisele, et kui naine oskaks korralikult süüa teha, siis ei oleks neil vaja teenijat. Naine vastab, et kui mees oskaks korralikult armatseda, siis ei oleks tal vaja makedoonlasest armukest.

Raamatu autori sõnul on eurooplaste seas ainsaks erandiks itaallased, kes eelkõige viskavad nalja iseenda üle.

Nali Itaalias kätega rääkimise kohta: «Silt bussides: ära räägi juhiga, ta vajab oma käsi roolimiseks».

Belglastele meeldib tögada kokkuhoidlikke hollandlasi: «Millega algavad Hollandi toiduretseptid? Laena kuus muna, 200 grammi jahu, pool liitrit piima....» või «Miks hollandlased heidavad belglaste üle nalja? Sest need naljad on odavad».

Hollandlaste nali belglaste kohta: «Miks belglastel on pommes frites, samas araablastel on õli(nafta)? Põhjus selles, et belglased pidid valima esimesena».

Belglased prantslastest: «Kuidas prantslane teeb enesetapu? Tulistades 15 sentimeetrit üle oma pea, otse üleväärsuskompleksi».

Britid penniveeretajatest šotlastest: «Inglane, iirlane ja šotlane plaanivad pidu. Inglane lubab tuua kuus pinti (kolm liitrit) tumedat õlut, iirlane sama palju heledat õlut, kuid šotlane lubab tuua kuus sõpra.

Itaallased endast. «Kolm põhjust, miks Jeesus on itaallane: ainult itaalia mehed elavad üle 30-aastastena koos emaga, ainult itaalia mehed arvavad, et nende ema on neitsi ja ainult itaalia emad arvavad, et nende poeg on jumala poeg.

Belglased prantslastest: «Miks prantslased valisid rahvuslinnuks kuke? Sest vaid kukk suudab laulda, olles põlvini sõnnikus».

Sakslased varastavatest poolakatest: «Millal on Poolas jõulud? Kaks päeva pärast Saksamaa jõule».

Slovakid tšehhidest: «Mis teeb tšehhi õnnelikuks? Kui keegi on temast vähem õnnelik».

Ukrainlased rikastest ja lollidest venelastest: «Venelane ostis 3000 dollariga lipsu. Teine vastab, et esimene on idioot, sest ta oleks selle saanud osta ka 5000 dollariga».  

Raamatu autori sõnul on erinevate rahvaste naljad oma naabrite üle osa ühisest kultuurist, poliitikast ja sotsiaalsest suhtlusest.