/nginx/o/2008/09/29/78064t1hb088.jpg)
Teadlased avastasid Kanadast Hudsoni lahe äärest Nuvvuagittuqist Maa vanimad kivimid.
Kanadast avastati Maa vanimad kivimid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on 4,28 miljardit aasta vanad kivimid 250 miljonit aasta vanemad kui varasemad samalaadsed leiud, edastab BBC.
Teadlased loodavad maailma vanimateks tunnistatud kivimitest leid jälgi algelistest eluvormidest.
«Need kivimid sisaldavad väga huvitavaid keemilisi aineid. Selliseid leidub ainult väga, väga vanades kivimites,» selgitas Kanada McGilli ülikooli professor Don Francis.
Francise kinnitusel on enamik Maa kõige vanimaid kivimeid tektoonilise liikumise tagajärjel hävinud.
Enne seda avastust peeti maailma vanimaks kivimiks Kanada asuvat 4,03 miljardi aasta vanust Acasta gneissi. Gneiss on triibulise välimusega moondekivim.
Kuid kivimeid moodustavad mineraalid võivad olla veelgi vanemad. Lääne-Austraaliast on leitud tsirkooni kristalle, mille vanuseks on 4,36 miljardit aastat.
Maailma vanimad kivimid kannavad teaduslikku nimetust amfiboliidid. Need tekkisid maakoore sees kõrge rõhu ja temperatuuri juures vulkaanilistest kivimitest.
Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aasta tagasi ümber päikese keerelnud gaasi- ja tolmupilvedest.
Varajane Maa oli sulanud olekus. Elemendid nagu raud ja nikkel kogunesid Maa sisetuuma, seda ümbritseb raskemaid elemente sisaldav välistuum ja vahevöö ning peal asub kergematest elementidest maakoor.