/nginx/o/2011/01/07/495303t1h5f05.jpg)
USAs hiljuti tehtud uuring näitas, et inimesed hakkasid riideid kandma umbes 170 000 aastat tagasi, kuna kliima muutus varasemast märgatavalt jahedamaks.
Inimesed hakkasid riideid kandma 170 000 aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased jõudsid sellisele järeldusele täisid uurides, kirjutab Discovery News.
Peatäide kõrvale hakkasid riidetäid tekkima millalgi 170 000 aasta eest ja see viitavat rõivastumise algusajale.
DNA aitas teha kindlaks, millal peatäide kõrvale tekkisid geneetiliselt pisut erinevad riidetäid.
«Tahtsime leida uue meetodi, mis näitaks täpse aja, mil inimesed riideid kandma hakkasid. Kuna riidetäid on ainult riietel, siis ei saanud neid enne tekkida, kui inimkond regulaarselt endal seljas midagi kandma hakkas,» selgitas Florida loodusmuuseumi teadur David Reed.
Varajased inimesed hakkasid kehakatteid valmistama siis, kui nad olid kaotanud ahvilaadse tiheda karvkatte.
Geneetiline uuring näitas, et inimeste eellaste karvkate kadus millalgi miljon aastat tagasi, kaua aega enne seda kui Aafrikas kerkis esile nüüdisinimene.
Kuid esimesed nüüdisinimesed liikusid alasti nagu ahvid ja olid üsna karvutud.
«Inimkond sai Aafrikas sadu tuhandeid aastaid hakkama ilma riieteta ja ka ilma paksu karvkatteta. Riided mõeldi välja ja vajati alles siis, kui Aafrikast välja rännati,» lisas Reed.
Inimkonna edukale levimisele aitasid kaasa sellised faktorid nagu tuletegemise oskus, sooja andvad rõivad, uued jahipidamise oskused ning relvad ja tööriistad.
Suur väljaränne Aafrikast toimus millalgi 60 000 – 100 000 aastat tagasi, kuna liiguti märgatavalt karmima kliimaga alale, siis vajati midagi, mis keha soojas hoiaks ja aitaks ellu jääda.
Inimkond hakkas kasutama loomanahku, kuna need aitasid kehatemperatuuri säilitada.
Uurijad ei välistanud, et mõnes paigas hakati ilusaid nahku kandma esmalt kui staatuse sümbolit. Alles hiljem levis see laiadesse massidesse.
«Täisid ei peeta just huvitavaks uurimisobjektiks. Neid peetakse kahjuriteks, kes tuleb hävitada. Kuid samas andsid nad hindamatut informatsiooni inimeste kehakatete kandmise algusaja kui ka oma liigisisese muutuse kohta,» selgitas uurija.