Cambridge`i ülikooli teadlased suutsid 13 päeva kasvatada laboratooriumis Petri tassil inimembrüoid, see katse võimaldas samas uurida, mis toimub embrüodega pärast emakasse istutamist.
Laboratooriumis suudeti ligi kaks nädalat kasvatada inimembrüoid
Embrüod olid pandud keskkonda, mis imiteeris emakat ning teadlased jäädvustasid, kuidas moodustus loode, platsenta ja rebukott, edastab The Telegraph.
Tavapäraselt istutatakse embrüod naise emakasse seitsmendal päeval pärast munaraku viljastamist ja selle tõttu ei ole olnud võimalik uurida, kuidas areng edasi kulgeb.
Teada on, et kaks kolmandikku selliseid kunstlikult alguse saanud rasedusi lõpeb nurisünnitusega, kuna embrüod ei kinnitu emakas korralikult.
Teadlaste sõnul aitavad laboris embrüote ja loodetega tehtavad uuringud mõista, mis kunstliku viljastamise puhul valesti minna võib ning kuidas kunstliku viljakuse kvaliteeti tõsta.
«Embrüo areng on müstiline ja salapärane, kuid selle nägemine oma silmaga on tõesti eriline. Loote kõige varajasemas staadiumis pannakse keha põhiplaan paika. Selles katses saime piiluda, mis toimub emakas ja miks võib tekkida nurisünnitus, » nentis uuringus osalenud viljakusteadlane Magdalena Zernicka-Goetz.
Ühendkuningriigi seaduse järgi ei tohi laboris kasvatada embrüoid kauem kui 14 päeva, kuna pärast seda saab seda pidada arenenud looteks.
See ajapiir on paljudele teadlastele olnud saavutamatu, embrüoid on seni suutnud kõige kauem laboris kasvatada seitse päeva.
Zernicka-Goetzi arvates peaks arstiteadlastele võimaldama uurida embrüoid kauem kui kahe nädala jooksul, sest siis saaks inimeste arengust veelgi täpsema ja selgema pildi. Samas aga tuleb täpsustada, kust jookseb inimarengu uurimises moraali ja eetika piir.
Cambridge´i ülikooli uuringu embrüod istutati naistesse, kes soovisid kunstliku viljastamise teel rasestuda.