/nginx/o/2016/05/04/5338909t1h69b9.jpg)
Hiljuti jõudis Venemaal avalikusesse varem salastatud info, et Nõukogude Liidus uuriti võimalusi ja tehti katseid saatmaks inimesi Kuule ja Marsile elama.
Nõukogude Liit tegi Marsil elamise katseid juba külma sõja ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Marsi keskus» asus Moskvast 3370 kilomeetri kaugusel Krasnojarskis, kus loodi laboris tingimused, millega imiteeriti kolonistide elu Marsil, edastab Daily Mail.
Katsealused pandi elama end ise reguleerivasse ökosüsteemi, mis suutis toota õhku, vett ja kasvatada taimi, kuid väljaspool seda oli keskkond eluks ebasoodus.
Üks katsealustest oli praegu 74-aastane ekskosmonaut Nikolai Bugrejev, kellest sai 1980. aastatel niinimetatud bionaut. Siberi marslase hüüdnime kandnud mees eristati 13 kuuks lukustatud ökosüsteemi nimetusega Bios-3.
Nõukogude Liit unistas nii Kuu kui Marsi koloniseerimisest ning selle tõttu lisati kosmoseprogrammi rida katseid, mis tehti just kolonisatsiooni silmas pidades.
Krasnojarski biofüüsika instituudi keldrisse loodi hermeetiliselt suletud laboratoorium, milles oli neli ruumi – ühes elasid kolm inimkatsealust ning ülejäänud kolmes loodi kunstlikult õhku, vett ja kasvatati taimi.
«Elasime kitsas ruumis, mille suurus oli võib-olla viis ruutmeetrit. Selles oli laud, voodid, riiulid rõivaste jaoks, kuid mitte mingeid ekstramugavusi. Me nägime ümarast aknast, mis väljapool toimub, kuid me ise välja ei saanud. Saime kolleegidele lehvitada ja nemad meile,» meenutas katses osalenu.
Teadlased valisid Marsi simulaatori taimi hoolikalt, et need bionaute ära ei tüütaks ja et need taimed annaks ka toitu.
Katses osalenud said kasvatada sojauba, lehtsalatit, porgandit, redist, peeti, kartulit, värsket kurki, kapsast ja sibulat. Kuid ka oblikaid, mis andsid õli.
«Olime ülejäänud maailmast eraldatud ja saime kasutada vaid erivajadusel telefoni. Sugulased said meid, bionaute vaatama tulla nädalalõppudel, kuid mitte otse kokku saada, vaid suhelda käemärkidega läbi akna,» meenutas venelane.
Burgejevi teate hoidsid katse läbiviijad neid pidevas tegevuses, et neil ei saaks tekkida perest ja sõpradest lahusolemise kurbust.
Igal õhtul läksid nad magama keha küljes andurid, mille abil uuriti, mis eraldatuses nende kehas toimub.
Nõukogude Liidu kosmosekeskuse suletud süsteemide uurimisosakonna juhi Aleksander Tihhomirovi teatel oli «marslastel» võrdlemisi stressivaba keskkond ja palju kasulikku süüa. Taimed ainult ei andnud toitu, vaid ka puhastasid õhku.
Katses kasutati ka chlorella`t, mis on roheline vetikas, mis toodab klorofülli.
Nõukogude Liidu Marsi katsete maksimumkestus oli 180 päeva ja see leidis aset 1972 – 1973.
«Suutsime tõestada, et inimene saab mõnel teisel planeedil hakkama. Oli teisi riike, kes tahtsid sama teha, kuid nad kukkusid haledalt läbi, püüdes meid üle trimbata, samal aga tehes mõtlematuid vigu,» teatas ekskatsealune.
Pilte vaata siit.