Merikilpkonnade teekond on üle 7000 kilomeetri

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merikilpkonnade rännak on üle 7000  kilomeetri
Merikilpkonnade rännak on üle 7000 kilomeetri Foto: SCANPIX

Briti Exeteri ülikooli teadlased uurisid maailma suurima kilpkonna, nahkkilpkonna (Dermochelys coriacea) rännakut.

Need kilpkonnad läbivad pesitsemis- ja söögialade vahele jääva üle 7000 kilomeeri pikkuse teekonna 150 päevaga, edastab BBC.

Merikilpkonnade teekond tehti kindlaks viis aastat kestnud uuringuga, milles kilpkonni jälgiti satelliitsaatja abil.

Uurijad panid Lääne-Aafrikas Gabonis nahkkilpkonnade suurimas pesitsuspaigas 25 nahkkilpkonnale saatja. Kui kilpkonnad olid munenud  ning pesad liiva alla peitnud, alustasid nad tagasiteed oma söögikohtadesse Lõuna-Ameerika rannikul.

Uurijad said signaali kui kilpkonnad tulid vee peale hingama. Nii oli võimalik nende mereloomade liikumist jälgida viis aastat.

Tulemused näitasid, et nahkkilpkonnad kasutavad mitmeid teid. Kõik kilpkonnad alustasid teekonda Gabonist, kuid osa neist jõudis Brasiiliasse, osa Argentinasse ja osa Uruguaysse.

Üks emane ujus väga sirges joones Lõuna-Ameerikasse. Ta ujumiskiirus oli 50 kilomeetrit tunnis ning ta jõudis sihtkohta 150 päevaga.

Uuritud kilpkonnad kasutasid erinevatel aastatel erinevad reite.

Uurijate sõnul aitab see rännaku uuring paremini merikilpkonni kaitsta. Nahkkilpkonnade Vaikse ookeani populatsioon on viimastel aastatel kahanenud, uurijad püüavad takistada sama toimumast ka Atlandi ookeani kilpkonnadega.

Kõige enam ohustab pikki vahemaid ujuvaid kilpkonni kalapüük. Arvatakse, et nende mereloomade arvaukuse kahanemises mängib rolli kalavõrkudesse sattumine kui ka vigastuste tagajärjel hukkumine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles