Teadlaste hinnang: enne inimkonda eksisteeris kosmilisi tsivilisatsioone ja eksisteerib ka pärast

FOTO: SCANPIX

USA Rochesteri ülikooli teadlaste hinnangul võis enne inimkonda universumis olla kõrgelt arenenud intelligentsete olendite tsivilisatsioone ja  eksisteerib ka pärast ning inimesed ei ole esimesed omalaadsed.

Astronoomide ja astrofüüsikute selline oletus põhineb 1961. aasta Drake`i valemil, mille abil saab hinnata maaväliste tsivilisatsioonide teoreetilist arvu, edastab Daily Mail.

Rochesteri ülikooli teadlased Adam Frank ja Woodruff Sullivan kaasasid oma uude maavälise intelligentse elu uuringutesse USA kosmoseagentuuri Kepleri satelliidi info eksoplaneetide kohta.

Drake´i valem on 55-aastane ja sellele ei ole lisatud uut tänapäevast kosmoseuuringute informatsiooni, USA teadlased parandasid selle vea oma hiljutises uuringus.

Uuring näitas, et võimalus intelligentse elu tekkeks kogu hoomamatus universumis on tegelikult kaduvväike, kuid hoolimata sellest, ei pruugi inimkond olla ainus selline.

Kui teadlased lisasid juurde Kepleri info, siis intelligentse elu tekkevõimalused kasvasid. See võib tähendada seda, et mingil ajahetkel võis kuskil eksisteerida kõrgelt arenenud ühiskond, millel ei ole inimkonnaga seost ja mis oli enne inimkonda. Sama võib tekkida siis, kui inimkonda enam ei eksisteeri.

«Drake`i võrrandi abil on oletatud, kui palju kõrgelt arenenud tsivilisatsioone on võinud eksisteerida. Saame oletada, kui palju on tähti, samas me ei tea, kui palju nende tähtede ümber on eluks sobivaid planeete, kui sageli neil tekib elu, mille tulemuseks on kõrge intellektiga olendid ning kui kaua need tsivilisatsioonid eksisteerivad, enne kui välja surevad,» teatas uurija Adam Frank.

Franki sõnul on tänu Kepleri andmetele teada, et igal viiendal tähel on paar planeeti elu võimaldavas tsoonis, kus temperatuurid on mõõdukad ja keskkond sobiv, käivitamaks elutekke.

Teadlase sõnul jääb siiski vastamata küsimus, kui kaua mõnel planeedil elu ja tsivilisatsioon kesta võib.

«Inimkond on tehnoloogiat arendanud umbkaudu 10 000 aastat, kuid see ei anna mitte mingisugust vihjet selle kohta, kui kaua tsivilisatsioon ja arenenud ühiskonnad eksisteerivad,» nentis teadlane.

Franki ja ta kaasuurija Woodruff Sullivan arvasid, et nad peaksid universumis eksisteerivate tsivilisatsioonide küsimusele lähenema teise nurga alt.

«Me ei pea küsima, et mitu kosmilist tsivilisatsiooni võib praegu teoreetiliselt olemas olla, pigem tuleks küsida, kas inimkond on ainus tehnoloogiaga liik, kes kunagi tekkinud on? Kui mitmel korral on üldse arenenud tsivilisatsioonid mõnel planeedil tekkinud?» küsisid teadlased.

Möödunud aastal leiti umbes 50 galaktikat, milles võib leiduda planeete, kus võib olla kõrgel tasemel elutegevust. Sellele viitavat ebatavaline kiirgus ja täheenergia.

Franki ja Sullivani teatel näitavad faktid, et see mis on leidnud aset meie planeedil Maa, on võinud universumi ajaloo vältel aset leida palju kordi.

Kuid mida väiksem on kosmiline skaala, seda väiksem on tõenäosus intelligentse elu tekkeks ja leidmiseks.

Tedlaste sõnul tuleks kosmilise intelligentse elu otsingutel arvesse võtta ka seda, et universumi vanus on 13 miljardit aastat.

«Selle põhjalt saab oletada, et isegi kui meie galaktikas on olnud tuhandeid tsivilisatsioone ja need on eksisteerinud piisavalt kaua, umbes 10 000 aastat nagu nüüdisinimesed, on nad ikkagi surnud enne välja, kui tekkisime meie,» teatas Sullivan.

Ta jätkas, et järgmised arenenud tsivilisatsioonid võivad tekkida siis, kui meie, inimesed oleme ammu kadunud.

«Kui võtta arvesse tähtede vahelist kaugust ja valguse kiirust, siis selle järgi ei saa me kunagi mõne maavälise tsivilisatsiooniga kontakti. Kui nad näiteks asuks 20 000 valgusaasta kaugusel, siis meie sõnumil nendeni kuluks 20 000 aastat ja nende vastusel tagasi meieni veel 20 000 aastat, kokku seega 40 000 aastat. Samas ei pruugi meie planeedil enam olla inimesi, kes seda vastu võtaksid,» nentisid uurijad.

Franki ja Sullivani sõnul tuleks inimkonnal endalt küsida, kas kosmilistes oludes on kuskil varem kahe kaugel asetseva tsivilisatsiooni vahel kunagi kontakti olnud.

Nad lisasid, et kui lähtuda empiirilisest vaatenurgast, siis on üsna tõenäoline, et Linnutee ja Maa ei ole ainsad kohad universumis, kus on elu tekkinud.

Tagasi üles