/nginx/o/2016/04/28/5313827t1hd9a1.jpg)
Inimkond on küll toiduahela tipus, kuid oli aegu, mil inimesed olid kiskjatele saagiks.
500 000 aastat tagasi maiustasid hüäänid inimestega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid leidsid Põhja-Aafrikast Marokost 500 000 aastat tagasi elanud varajaste inimeste luud, millel on näha kiskjate hambajälgi, edastab Daily Mail.
Maroko koopast leitud luud, mille seas oli ka reieluu, kuuluvad varajastele inimestele, kellega samal ajal elas mitmeid eelajaloolisi kiskjaid nagu suured hüäänid, lõvid, karud ja mõõkhambulised tiigrid.
Reieluul on näha hüääni hambajälgi, mis lubavad oletada, et loom toitus inimsurnukehast. Samas ei ole teada, kas inimene langes looma ohvriks või sattus loom juhuslikult inimlaibaga maiustama.
Varajased inimesed jõudsid Aafrikast väljarännates Euroopasse umbes 1,4 miljonit aastat tagasi, kuid nende levik sellel mandril ei kulgenud kiiresti.
Teadlasi on huvitanud aastakümneid, miks need inimesed ei suutnud levida, nagu hilisemad neandertallased suutsid. Luudeleidude põhjalt oletatakse, et selle takistuseks võisid olla kiskjad nagu näiteks iidne suur hüään Pachycrocouta brevirostris.
See loom oli kaks korda suurem kui tänapäeval Aafrikas elavad hüäänid ja nad olid Euroopa alal üks dominatsemaid loomaliike, võideldes varajaste inimestega nii eluareaali kui toidu pärast.
«Iidsete inimeset elu oli kiskjate tõttu keeruline. Karnivoorid nagu hüäänid jahtisid toiduks ka inimesi ning sõid inimlaipu,» teatas Pariisi loodusmuuseumi teadlane Camille Daujeard.
Hüääni hambajälgedega reieluu leiti Marokost Casablanca lähedal asuvast Grotte a Hominides koopast. Paigas oli veel iidsete inimeste hambaid, osa koljust ja luuosi.