Šveitsis on juustu valmistatud umbes 3000 aastat

Šveitsi Gruyère´i juust Foto: SCANPIX

Uued arheoloogilised tõendid näitasid, et Šveitsi Alpide piirkonnas on juustu valmistatud alates rauaajast ehk umbes 3000 aastat.

Briti Yorki ja Newcastle`i ülikooli teadlased analüüsisid Šveitsi Alpidest leitud keraamikajäänuseid ning leidsid juustutegemise ja juustu jälgi, edastab The Local.

Keraamika pärineb rauaajast, mis sai alguse umbes 1000. aasta paiku eKr. Uuritud keraamikal on jälgi, et juustu tegemiseks kuumutati lehma- ja kitsepiima.

Arheoloogid avastasid rauaaegse juustutootmishoone jäänused Alpidest ja see meenutab oma põhiplaanilt nüüdisaegseid hooneid, mida karjakasvatajad kasutavad mägikarjamaadel.

Teadlaste sõnul ei olnud neil varem kindlaid andmeid, et Šveitsi Alpides üsna suurtel kõrgustel valmistati juba sajandeid tagasi juustu.

«Isegi tänapäeval, mil on olemas igasugused nutiseadmed, nõuab mägedes juustuvalmistamine tohutut pingutust. Iidsed karjakasvatajad ja juustuvalmistajad pidid teadma, millised on parimad karjamaad piimakarja karjatamiseks ning kuidas rammusast piimast head ja kaua säilivat juustu toota,» lausus Newcastle´i ülikooli esindaja Francesco Carrer.

Alpide juustuvalmistamise ajaloo uudis jäi silma ka Šveitsi juustutootjatele.

Šveitsi juustutootjate ühenduse esindaja Manuela Sondereggeri sõnul oli juba varem teada, et juustuvalmistamisel on pikaajalised traditsioonid, kuid ei teatud, et seda tehti Šveitsis heal tasemel juba rauaajal.

«Teadsime, et nii iidsel ajal tehti juustu Lähis-Idas, kuid mitte Euroopas. Seega saab öelda, et Šveitsis on juustuvalmistamisel väga pikk ajalugu,» teatas Sonderegger.

Šveitsi ajaloolaste sõnul tegeleti piirkonnas karjakasvatusega juba kiviajal, kuid varem ei olnud tõendeid, et natuke hilisemal perioodil käivitus juustutegemine.

Esimene keskaegne dokument, mis räägib Šveitsis juustutegemisest, pärineb 1115. aastast tänapäeva  Gruyère´i piirkonnast. Emmentali piirkonna juustu kohta on esmaülestähendus aastast 1237.