Ema side lapsega ei ole tugevam kui isal

Foto: SCANPIX

Maailmas on levinud arvamus, et emal on lapsega tugevam side kui isaga, kuna laps on üheksa kuud emaga bioloogiliselt seotud ja tavaliselt on ema see, kes lapsehoolduspuhkusel on.

Uuringud on näidanud, et ka isal tekib lapsega tugev side ja seda tänu õnnehormoonile oksütotsiin, edastab Daily Mail.

Isal tekib lapsega side lihtsalt natuke hiljem, kui ta lapsega tegeleb, mängib ja ta vajadustele tähelepanu pöörab.  

Teadlaste sõnul on isa ja lapse side seda tugevam, mida enam aega isa lapsele pühendab ja temaga koos on.

Veel on leitud, et lapse nutt mõjutab isade hormonaalset taset ja ka seda, kuidas nad nutule reageerivad.

On neid teadlasi, kelle arvates on ainult naistel olemas niinimetatud emainstnikt, mille abil ta tunneb ära, mis lapsega toimub ning see tekib juba enne lapse sündi.

Uuringud on näidanud, et on olemas ka niinimetatud isainstinkt, mis tekib isal lapsega pärast tema sündi. Isad, kes ei saa või ei suuda oma pojaga tema esimese kolme elukuu jooksul tugevat sidet luua, tekitavad lapses ebakindlustunde, mis võib hilisemasl elus tuua kaasa käitumisprobleeme.

Mida varasemas heas tekib poistel oma isaga hea kontakt, seda enesekindlamaks, rõõmsameelsemaks ja rahulikumaks nad kasvavad.

Teadlaste sõnul mängivad poisi arengus rolli mõlemad vanemad, kuid isa siiski mõnevõrra rohkem.

Briti Oxfordi ülikooli teadlased uurisid 192 perekonda ning filmisid, kuidas emad ja isad oma lastega koduses keskkonnas tegelesid. Eesmärgiks oli teada saada, kui tugev on vanemate ja laste vaheline side ning kui hoolitsevad vanemad on.

Vanematel tuli teha psühholoogilis katseid ning laste käitumise põhjal arvati, millised on nende suhted vanematega. Erilist huvi pakkus, kas neil oli jonnihooge, olid nad allumatud, küünistasid, ründasid või hammustasid.

Uuring näitas, et lastel, kellel tekkis isaga juba imikuna tugev side, olid rahulikud ja hea käitumisega, kuid neil lastel, kellel ei tekkinud, oli käitumisprobleeme.

Veel on teada, et kui emal hakkab õnnehormooni oksütotsiini organismis tekkima juba raseduse ajal rohkem, siis isal kasvab selle hormooni hulk pärast lapse sündi, kui ta imikuga tegelema hakkab.

Nii emal kui isal tekib tavaliselt lapsega side, isal lihtsalt natuke hiljem kui emal. Oma rolli võib mängida isade aeglasemal sideme tekkimisel see, et pärast lapse sündi on temaga kodus ema.

USAs tehtud uuring näitas, et lapsed, kellega piisavalt ei tegeleta, muutuvad agressiivseks, hüperaktiivseks ja ärritunuks. On ka vanemaid, kes ei mõista imiku ja väikelapse suhtlusvajadusi arvates, et kuna nad rääkida ei oska, siis ei ole vaja nendega eriti tegeleda.

Osade väikelaste jaoks on vanemad stressiallikad, kuna vanematel puudub arusaam, mida laps vajab ja kuidas seda talle anda.