Kriidiajastul toimus Euroopast suur hiidsisalike väljaränne

Hiidsisalike kujud

FOTO: SCANPIX

Paleontoloogide sõnul toimus kriidiajastul Euroopa kõige varajasem suur väljaränne, milles ei osalenud inimesed, vaid hiidsisalikud.

Umbes 125 miljonit aastat tagasi hakkasid dinosaurused massiliselt praegustelt Euroopa aladelt lahkuma ja teadlased ei ole selle põhjuse jälile veel jõudnud, edastab The Telegraph.

Briti Leedsi ülikooli paleontoloogid tegid hiidsisalike fossiiliandmete põhjal arvutimudeli ajavahemiku kohta 225 – 65 miljonit aastat tagasi. Tegemist oli mesosoikumiga, mille keskel toimus ebatavaline väljaränne.

Maailma mitmetest paikadest on leitud hiidsisalike fossiile, kaasa arvatud Euroopast, kuid veel on mitmeid kohti, mis on uurimata.

Arvutimudel näitas, et kriidiajastul 125 – 100 miljonit aastat tagasi hakkasid seni rahulikult praeguses Euroopas elanud hiidsisalikud Aafrikasse, Aasiasse, Austraaliasse ja Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse väljarändama. See oli võimalik, kuna siis oli kõik üks suur Pangea supermanner.

Euroopast väljaminejaid oli, kuid sissetulijaid ei olnud umbes 25 miljonit aastat.

«Mitte mingi asi ei viita, miks hiidsisalikud Euroopast massiliselt lahkusid. Tegemist oli suure migratsiooniga, millele viitavad mitmel pool maailmas fossiilsed leiud,» teatas Leedis ülikooli paleontoloog Alex Dunhill.

Hiidsisalike ränne jätkus ka siis, kui Pangea hakkas osadeks jagunema ja vahele tekkisid suured veekogud.

«Mandrid ei eraldunud kiiresti ja neid sidusid omavahel veel pikka aega maismaasillad, milla abil said hiidsisalikud ühest paigast teise liikuda. Need sillad säilisid kümneid miljoneid aastaid, » lisas Dunhill.

Wikipedia: kriit vastab ajavahemikule 145 - 65 miljonit aastat tagasi, tegemist on mesosoikumi aegkonna noorima ajastuga. Kriidile eelneb juura ja järgneb kainosoikumi vanim ajastu paleogeen. Kriit jagatakse kaheks ajastuks, ülem-kriidiks ja alam-kriidiks.