/nginx/o/2011/01/04/493436t1h05af.jpg)
Arheoloogid leidsid Kreeta saarelt väidetavalt tõendid inimkonna ühe varajasema meresõidu kohta.
Vanimad tõendid Vahemere meresõidu kohta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka ja USA arheoloogide andmetel paljastusid saare lõunaosas esemed ja tööriistad, mille vanus jääb 130 000 – 700 000 aasta vahele, kirjutab Huffington Post.
Kreeta saar on mandrist lahus olnud umbes viis miljonit aastat. Nende esemete valmistajad pidid saarele jõudma mereteed mööda.
Uurijate sõnul võivad need asitõendid lükata ümber senise teooria, et Aafrikast väljarännanud jõudsid Euroopasse vaid maismaad mööda.
Kreekast on varem meresõidu kohta leitud tõendeid, mille vanus on 11 000 aastat. Kogu maailmast on aga teada 60 000 aasta vanuseid esemeid, mis viitavad merede ületamisele.
«Leitud asjad on otseseks viiteks, mis nihutavad meresõidu algusaja Vahemerel kümneid tuhandeid aastaid varasemale ajale. Samas näitavad need, et Aafrikast välja rännanud olid üsna head käsitöös ning tundsid meresõiduoskust,» seisis arheoloogide teates.
Tööriistaleid tehti Kreeta saare Plakiase küla lähedalt asuvatest koobastest. Sealt leitut seostatakse Heidelbergi inimese ja Homo erectusega, kes on nüüdisinimese väljasurnud eellased, kes elasid 200 000 aastat tagasi Aafrikas.
«Kuni siiani ei olnud me Kreetalt leidnud tõendeid varajasest kiviajast. Tuleb veel täpsustada, kas need inimesed kasutasid saart ajutise peatuspaigana Euroopasse liikumisel või rajasid nad sinna püsiva koloonia,» selgitas arheoloog Maria Vlazaki.
Ka pole täpselt teada, kas need inimesed saabusid Aafrikast või Aasiast.
Järgnevad uuringud peaks aitama sellele küsimusele vastuse leida.