Video: NASA paljastas pildid Cerese Haulani ja Oxo kraatrist

Cerese Haulani kraater

FOTO: SCANPIX

USA kosmoseagentuur NASA paljastas kääbusplaneedi Ceres pinnast tehtud uued fotod, millel on näha mitut kraatrit.

Kunstniku nägemus Cerese kraatritest

FOTO: SCANPIX

Pildid Haulani kraatrist tegi NASA Dawn uurimisalus, olles Ceresest ligi 400 kilomeetri kaugusel, edastab foxnews.com.

Pildid on nii detailsed, et märgata on kraatri erinevaid detaile, kaasa arvatud, milline on selle objekti suurus, pinnamood ja koostis.  

«34-kilomeetrise diameetriga Haulani kraater tekkis Ceresele võrdlemisi hiljuti ning kraatril on mitu erinevat kihti. Seda kraatrit ei tekitanud varem kääbusplaneedile langenud teised kosmilised kehad,» selgitas Saksamaa Göttingeni Max Plancki päikesesüsteemi uurimise instituudi teadlane Martin Hoffmann.

NASA teatel on kraater polügonaalne, mis tähendab, et ta meenutab oma kujult sirgjoont, välimine kiht on siiski ümar. Maal asuvad kraatrid seevastu on täiesti ümarad.

«Ceresel asuvad mitmed kraatrid, kaasa arvatud Haulani, on tekkinud pinnasealuste protsesside tõttu,» teatas kosmoseteadlane.

NASA edastas info ka Cerese Oxo kraatri kohta, mis on selle kääbusplaneedi teine hele ehk jääkihiga ala.

Teadlased uurisid, milliseid aineid võib leiduda Oxo kraatris ja ilmnes, et need on nii Haulani kraatri kui kogu Cerese teiste paikade omadest erinevad.

«Oxo kraater võib anda väärtuslikku informatsiooni Cerese pinnase erinevate osade kohta,» lausus USA California ülikooli teadlane Chris Russell.

Marsi ja Jupiteri vahel asuv kääbusplaneet Ceres on sealse asteroididevöö suurim objekt.

Dawn jõudis 6. märtsil 2015 edukalt Ceresi orbiidile, tehes ajalugu sellega, et on esimene uurimisaluse selle kääbusplaneedi orbiidil.

Cerese avastas 1801. aastal Itaalia Sitsiilia astronoom Giuseppe Piazzi ning see on asteroididevööst leitud esimene objekt.

Ceres oli esmalt planeet, siis sai asteroidiks ning 2006. aastal kääbusplaneediks.

Dawn jääb Ceresi orbiidile pikaks ajaks, põhimisioon lõpeb 30. juunil 2016, kuid teadlased loodavad, et uurimisalus töötab kauem.

Populaarne

Tagasi üles