Briti kuninganna on 90-aastane, kuid Rooma on juba 2769-aastane

Rooma Foorum

FOTO: SCANPIX

Täna, 21. aprillil tähistavad oma sünnipäeva nii Briti kuninganna Elizabeth II kui ka iidne Rooma linn, esimene saab 90-aastaeks ja teine 2769-aastaseks.

Rooma Pantheoni kuulus kuppel

FOTO: SCANPIX

Elizabeth II

FOTO: SCANPIX

Ei ole kahtlust, et kuninganna on oma pika eluea jooksul palju teinud, kuid Rooma pikaajalisema eksistentsi jooksul on leidnud rohkem sündmusi aset, edastab The Local.

Legendi kohaselt asutasid Rooma vennad Romulus ja Remus aastal 753 eKr seitsmele künkale.

Seitse põhjust, miks tasuks täna tõsta klaas Rooma auks:

Rooma oli maailma esimene miljonilinn – teisel sajandile eKr kasvas Rooma elanike arv üle ühe miljoni, olles antiikajal maailma ainus linn, kus nii palju elanikke oli. Näiteks Ühendkuningriigi pealinnast Londonist sai miljonilinn alles 1810. aastal.

Roomlased leiutasid kalendri – kui ei oleks kalendrit, ei saaks teada, milline päev on ega tähistada tähtpäevi nagu tänaseid, milleks on Briti kuninganna ja Rooma linna sünnipäev.

Siiani mõõdame aastat sellega, kui kaua kulub meie planeedil tiiru tegemiseks ümber Päikese. Kalendri loojaks oli keiser ja väejuht Julius Caesar 46. aastal eKr koos astronoom Sosigenesega. Kalendris on seni 365 päeva, mis jagunevad 12 kuuks.

1582. aastal täiustas Rooma paavst Gregorius kalendrit, et see täpsem oleks. Iga nelja aasta tagant on liigaasta ehk veebruaris on siis 28 päeva asemel 29 päeva.

Rooma andis betooni – iidsed roomlased olid samuti nutikad ehitajad, kes leiutasid segu, mida meie tunneme betoonina.  Vana-Roomast on säilinud palju ehitisi tänu sellele, et hooned sisaldavad vulkaanituhka, mis muutis ehitusmaterjali väga tugevaks.

Rooma üheks sümboliks on Pantheoni 42-meetrine kuppel, mis on betoonist ja mis on seni maailma suurim lisatoestuseta betoonkuppel, säilides juba 1812 aastat.

Rooma andis Euroopa keelealuse – ladina keele põhjal tekkisid nii romaani kui germaani keeled. Ladina keele põhjaks on Rooma lähedases Lazio maakonnas räägitud dialekt.

Inglise keeles on sõna «fascinating», mis tuleneb ladina sõnast «fascinum» (amulett, talisman).

Iidses Roomas kanti kaasas fascinum´it, mis oli väike fallose kujuga ehe, mis pidi kurje vaime peletama.

Rooma andis ajalehed – iidsel ajal kirjutati Roomas hoonete seintele või kivitahvlitele sõnumeid päevateemadel ja need kandsid nime Acta Diurna (päeva tegemised).  Sellised «kiviajalehed» olid Roomas avalikes kohtades, kus neid sai lugemas käia.

Rooma andis Vahemere köögi – Roomas osati teha ja nautida head toitu ja see kestab tänaseni.

Rooma on andnud näiteks spaghetti alla carbonara, l'amatriciana ja cacio e pepe ning veel palju teisi roogi, millest suur osa pärinevad iidsetest aegadest.

Rooma tavapärane söök oli munadest õunteni ja selle vahele jäi palju roogi. Vanadel roomlastel algas söök eelroa munaga ja lõppes puuviljadega.

Rooma oli ja on hilisemate sajandite suurkujudele inspiratsiooniks – Rooma oma 2769 aastaga on nagu vabaõhumuuseum, kus on säilinud palju iidset, mis annab inspiratsiooni seni.

Roomast on saanud inspiratsiooni nii renessansiaegne filosoof Niccolo Machiavelli kui hilisem kirjanik James Joyce, kuid veel paljud kuulsad muusikud, näitlejad, kunstnikud, arhitektid ja poliitikud.

Isegi pärast ligi 3000 aastat on see linn seni inspireeriv. Palju õnne, Rooma! Felix natalis dies, Roma.

Tagasi üles