Video: El Chichoni vulkaani purse käivitas maiade hävingu

El Chichoni vulkaan

FOTO: Youtube

Hollandi ja Saksa teadlaste sõnul leidsid nad tõendid, et kuuendal sajandil käivitas maiade tsivilisatsiooni hävingu El Chichoni vulkaani purse.

Kesk-Ameerikas õitsenud tsivilisatsioon lakkas ootamatult olemast, inimesed jätsid kodud ja põllud maha, kuid maiad täiesti välja ei surnud, edastab BBC.

Tänapäeval on umbes kuus miljonit maiat, kes elavad Lõuna-Mehhikos ja Kesk-Ameerika põhjaosas.

Teadlased uurisid pooluste jääkihte ja leiti, et umbes 540 pKr toimus kuskil võimas vulkaanipurse, mis mõjutas kliimat ja looduskeskkonda globaalselt.

Varasemas uuringus arvati, et maiadele sai saatuslikuks El Salvadori Ilopango vulkaani purskamine, kuid nüüdne uuring lükkas selle ümber.

Utrechti ülikooli teadlase Kees Nooreni teatel näitasid puudejäänuste süsinikuuringud, et kuuendal sajandil tõi hävingu vulkaanipurse ja tema arvates on tegemist Lõuna-Mehhikos asuva El Chichoni vulkaaniga.

«Vulkaanipursketuhk kattis maiade elualasid ja sellega sai alguse allakäik. Tekkis toidupuudus, levisid haigused ja inimesed põgenesid elukohast,» teatas teadlane.

Teadlased võtsid Mehhikos pinnaseproove kahest kohast, Tuspani järve äärest ja Usumacinta-Grijavala jõe deltaalalt ning need näitasid, et kaua aega tagasi leidis aset vulkaanipurse, mis mattis alad tuha alla.

Pinnaseanalüüsi kohaselt pärineb tuhk umbes aastast 540 pKr.

«Meil oli juba varasemast pinnaseproove, mis näitasid paksu tuhakihi olemasolu. Kõik andmed kokku andsid vulkaanipurske ajaks 546 pKr pluss-miinu 16 aastat ehk suur purse toimus kuuenda sajandi keskel,» teatas Nooren.

El Chichon purskas viimati väga tugevalt 1982. aastal, tappes 2000 inimest ja mattes paljud paigad tuha alla. Selles purskest jõudis atmosfääri suur kogus vääveldioksiidi ja teisi aineid.

Hollandi teadlaste arvates oli El Chichoni purse 540. aastal pKr veelgi võimsam.

Saksamaa Kieli GEOMAR Helmholtz Centre ookeaniuuringute keskuse teadlase Matthew Toohey arvates tuleks teha polaaralade jääs lisauuringuid, mis kinnitaksid kuuenda sajandi vulkaani purset või erinevate vulkaanide purskeid.

Toohey andmetel on iidses jääs viiteid kahele vulkaanipurskele, millest üks leidis aset varem ja teine natuke hiljem. Varasem purse ei toimunud mitte Mehhiko alal, vaid Põhja-Ameerikas, oletatavalt Alaskal.

Ta tegi arvutimudeli, mis näitas kaht vulkaanipurset, esimene oli 536  ja teine 540 pKr. Need daatumid langevad kokku ka iidsetes ürikutes mainitud maapealse põrguga.

Põhja-Euroopa puuringide uuring kinnitas, et sel perioodil tekkis globaalne kliima jahenemine, kuna vulkaanipursetest jõudis atmosfääri palju väävlit.

Samuti on sellest ajast ülestähendusi saakide ikaldumise ja katku levimise kohta.

Toohey arvutimudeli alusel langes Põhja-Euroopas keskmine suvine temperatuur kahe kraadi võrra.

«Need kaks järjestikust vulkaanipurset mõjutasid põhjapoolkera kliimat otseselt vähemalt kümne aasta vältel, kuid nende pikaajaline mõju ulatub isegi 1200 – 2000 aasta taha. Maiadele mõjus enim 540. aasta purse,» nentis Toohey.

Tagasi üles