Video: Bicycle Dayga meenutatakse LSD leiutaja «jalgrattatrippi»

Albert Hofmann

FOTO: SCANPIX

Šveitsi keemiku Albert Hofmani eesmärgiks oli leiutada ravim, mis aitaks migreeni korral ja paneks «vere keema» ning lõpuks ta saigi aine, mida me tunneme LSDna.

Ta võttis 19. aprillil 1943 väikese annuse LSDd, istus jalgrattale, et koju sõita, kuid tema jaoks ei olnud maailm enam endine.

Nüüd on juba mõnda aega tähistatud keemikuga juhtunut Bicycle Day ehk jalgrattapäevaga.

Ravimifirma Sandoz Šveitsis Baselis asuvas laboratooriumis töötanud Hofmann oli LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiidi sünteesinud viis aastat enne oma kurikuulsat jalgrattasõitu. Ta tegi selle ainega loomadel katseid, kuid siis ta tüdines ja loobus.

1943. aasta aprillis, kui Hoffman hommikust sõi, tekkis tal mõte, et LSD puhul on tal midagi märkamata jäänud ja ta peaks selle ainega veel katsetama.

Ta meenutas rottidega tehtud katseid, milles need närilised läksid natuke «segamini». Siis aga leidis, et ta peaks seda katsetama ka enda peal.

16. aprillil tundis Hofman laboris töötades peapööritust ja muud, mida ta varem ei olnud kogenud. Ta arvas, et aine võis ta nahale sattuda ja pooride kaudu organismi jõuda.

Kolm päeva hiljem, 19. aprillil otsustas ta seda ainet suu kaudu sisse võtta ja ta neelaski 250 mikrogrammi LSDd, arvates et tekib uus peapööritus.

Umbes 40 minutit pärast LSD võtmist kirjutas keemik päevikusse, et ta oleks nagu kosmoses, kõik keerleb ta ümber, ta näeb hallutsinatsioone, ta ei tunneta oma keha ning tal tekkisid paanika- ja naeruhood.

Seisund segas edasi töötamist ja ta langetas otsuse sõita jalgrattal koju. Jalgrattal olles jätkusid hallutsinatsioonid ja maailm ei olnud enam endine. Keemik arvas hiljem, et kurat nagu oleks ta kehasse tunginud.

Pärast paar tundi kestnud õudusi saabus eufooria ja lõdvestumine ning kõik tundus paradiislik. Värvid ja objektid muutusid nagu mõnes animafilmis, helid kostsid mahedatena.

Kui aine mõju hakkas kaduma, oli Hoffmanil selge, et 250 mikrogrammi LSDd oli liiga suur kogus.

See 1943. aasta aprillis toimunud jalgrattasõit muutis keemiku elu ja ta sai teada, et narkouima jäämiseks on vaja viis korda väiksemat annust kui tema võttis.

Hofmann arvas siis, et LSDd saaks väga väikestes kogustes kasutada psüühiliste haiguste raviks. Psühhiaatrid ja psühholoogid olid Hofmanni loodud LSDst huvitatud ja selle põhjalt loodi ravim Delysid.

Selle ravi mõjul said paljud alkohoolikud viinaveast jagu, autistid hakkasid paremini suhtlema ja raskete vaimsete häirete all kanntajate seisund paranes.

LSD positiivsest mõjust kirjutati üle 1000 teadusartikli ja seda peeti imerohuna, kuid siis tuli tagasilöök.

1906. aastal sündinud Hofmann kirjutas oma ebatavalisest jalgrattasõidust raamatu «LSD – mein Sorgekind», milles ta nimetab ainet nii murelapseks kui hingepäästjaks.

1960. aastate hipiasjatul, mil LSDd hakati tarvitama narkootikumina, tõi kiiresti esile kitsaskohad. LSDst psühhoosi saanud jäid niiöelda tripile ja neid tagasi normaalsusse oli tuua keeruline. Tavaliselt kaasnesid sellega mitmed psüühikahäired.

Delysid ja sellega ravimine keelati ning ka Hofmann võttis sõna, et LSD ei ole aine, mida tohiks kasutada igaüks.

Hofmannile tegi meelehärmi see, et LSD kuulutai «kurja juureks», tema arvates oleks arstid pidanud seda psüühiliste häirete raviks edasi kasutama, sest õigete koguste puhul oli sellest kasu.

LSDsse positiivselt suhtujad hakkasid Hoffmani auks ja mälestuseks korraldama Bicycle Dayd.

Suurtes kogustes LSDd tarbinud Albert Hofmann ela pika elu, olles kuni surmani võrdlemisi hea tervise juures. Ta sai 2008. aasta aprillis infrakti ja suri  102-aastasena.

Wikipedia: LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (inglise keeles Lysergic acid diethylamide; teised nimetused hape, mark, ellekas, Ruut, reis, trip) on sünteetiline hallutsinogeen ja psühhedeelikum.

Seda uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood (trip) kestab 6–12 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida kehast väljumise tunne ja ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus, laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju.

Uimasti tarvitajat iseloomustab hajevil olek, letargia, uimasus, ebakindlad liigutused ja üle keha värisemine.

Tagasi üles