Aasta muusik 2010 on Urmas Sisask

Urmas Sisask korraldas Tuhala nõiakaevu kaitseks riituse. Foto: Priit Simson

Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2010 helilooja Urmas Sisaski. Pidulik aasta muusiku kontsert toimub Tallinna Lauluväljaku klaassaalis pühapäeval, 9. jaanuaril kell 16.

Kontserdil esinevad Lauri Väinmaa (klaver), Estonia Seltsi segakoor, dirigent Heli Jürgenson, Rapla Ühisgümnaasiumi lastekoor Riinimanda ja Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor ning ansambel, dirigendid Urve Uusberg ja Urmas Sisask. Kontserdist teevad otseülekande Klassikaraadio ja Vikerraadio, samuti on kontserti võimalik jälgida internetis ERRi koduleheküljel.

ETV «Tähelaev» portreteerib Urmas Sisaskit sel pühapäeval, 9. jaanuaril kell 10, saadet juhib Jüri Aarma. 

Möödunud sügisel 50. juubelit tähistanud Urmas Sisask on Eesti armastatumaid heliloojaid. Ta sündis 1960. aastal Raplas ja lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniklassi Rene Eespere juures. Sisaski ainulaadse muusikakontseptsiooni põhiallikas on astronoomia. Paljud tema teosed põhinevad planeetide liikumise matemaatilisel kirjeldusel. Oma kauaaegses elukohas Jänedal asutas ta 1994. aastal maailma ainsa muusikatähetorni ja kaks aastat hiljem «muusikalise planetaariumi», kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab suure publikumenuga loeng-kontserte. Astronoomia kõrval on Sisaski muusika läteteks euroopalik vaimuliku muusika traditsioon, samuti runolaul ja ürgsed rituaalid.

Sisask on kirjutanud muusikat eri žanrites. Lisaks populaarsetele kooriteostele on ta loonud kammermuusikat, orkestriteoseid, muusikat lastele, filmimuusikat ja helindeid teatrilavastustele. Urmas Sisaski tuntuimad teosed on «Tähistaevatsüklid» klaverile, koorilaulude tsükkel «Gloria patri», «Eesti missa», oratoorium «Pro Patria» ning «Jõuluoratoorium».  Tema helikeel on rituaalne, sugestiivne ja šamanistlik, muusikas kehastub arhailine kujutlus inimesest kui looduse ja universumi osast.

Sisaski helitööd on kõlanud Jaapanis, Rootsis, Soomes, Taanis, USAs, Prantsusmaal, Saksamaal, Austraalias ja mujal maalimas. Väljaspool Eestit on enim esitatud Sisaski kooriteoseid. Heliloojalt on ilmunud 14 autoriplaati, tema teoseid võib leida enam kui neljakümnelt kogumikplaadilt.

Sisask on ka aktiivne kultuuritegelane ja kodanik. Möödunud aastal oli ta Tuhala karstiala looduskaitse aktsioonide üks liidreid. Sisaski «Tuhala nõuakaevu loitsu» esitasid koos autoriga Eesti poplauljad, ettevõtmine äratas laialdast tähelepanu.

Tänavu kuulutakse aasta muusiku tiitel välja juba 29. korda. Möödunud aastatel on tiitli pälvinud teiste hulgas Ivo Linna (2009) Tiia-Ester Loitme (2008), Aarne Saluveer (2007), Kalle Randalu (1982), Alo Mattiisen (1988), Valter Ojakäär (1993), Erkki-Sven Tüür (1996), Tõnis Mägi (1997), Tõnu Kaljuste (1998), Rein Rannap (2002) jt. 

Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud koostööd Eesti Rahvusringhäälinguga.