Tuntud korvpallitreener Andres Sõber, kes tähistab varsti 60. sünnipäeva, käis koos abikaasa Hellega külas saates «Hommik Anuga». Muu seas tuli välja, et nende neljakümneaastases abielus on olnud ka tõsiseid kriise.
Andres Sõber paljastas intiimse detaili oma abielust: poiss mürgeldas teistega ka vahepeal
Välba uuris Andreselt, millist peab ta kõige olulisemaks: oma juubelit, 40. pulma-aastapäeva või Rakvere Tarva peatreeneriameti kümnendat tähtpäeva.
«Ilma keerutamata, mis seal ikka - nelikümmend aastat, tegelikult nelikümmend üks aastat Hellega koos. Ma armastan ikka öelda, et sisuliselt ma olen lapsest saati abielus olnud. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab see kõige tähtsamaks saama. Jumal tänatud, et ta on nii mõistlik tüüp olnud kõrval ja lasknud mul selle korvpalliga ka tegeleda,» rääkis Sõber.
Saate lõpus uuris Välba, kas Andresele on tuttav selline asi nagu keskeakriis.
«See võibolla on sama värk, et kas meil on raskeid aegu olnud Hellega. Ma mäletan, kuidas ta ükskord ütles, et nüüd on läbi, poiss, see värk ja nüüd lõpetame ära. Pani päeva ka kinni juba, et anname lahutuspaberid sisse. Ma trennist tulin just ja ütlesin, et davai, võime minna. Läksime. See päev, kurat, oli kinni see. Uks oli kinni. Siis tulime ära sealt ja mina ütlesin, et ma, raisk, küll sinna tagasi ei lähe. Võibolla sellised kriisid on kunagi olnud,» rääkis Andres.
«Mis sul juhtus?» küsis Anu.
«Uks oli kinni ja...» ütles Helle.
«Aga mis enne seda ust juhtus? Miks te sellise mõtte peale tulite?» ei jätnud Anu teemat.
«No, mis seal siis ikka mõtelda..,» ütles Helle kõhklevat.
«Poiss mürgeldas teistega ka vahepeal, ütle kohe ära, nagu on!» torkas Andres vahele.
«Pole sa mingi mürgeldaja olnud! See on lihtsalt see, et ma olin noor ja mõtlesin, et mul on mingi eneseuhkus ja pean võitlema ja iseseisev olema ja... Oh, kes seda ikka enam mäletab. Meelde jäävad ikka ilusad asjad,» püüdis Helle asja sirgendada.
«Aga see oli õige, Anu, et see uks oli kinni too päev. Sa ei saa ju sisse murda. Saad teise sahmaka otsa,» seletas Andrus.
«See oli hea, et see uks kinni oli,» nentis Helle.
«See oli väga hea, see oli eriti sulle hea. Aga noh, ka mulle. Teeme nii,» arvas Andres.
«Ka meie lastele. Kuigi laste pärast selliseid asju ei tehta. See on ikka nii, et ma olen kogu elu Andrest väga armastanud,» rõhutas Helle.
«Meil on tüdrukud ka sellised, et... Üks asi, mida ma tähele pannud olen, et nad on meid väga valvsalt jälginud, meid kahte inimest. Seda ma võibolla esimesed kümme aastat ei saanud aru, aga hiljem on küll nii, et sealt need kõnedki tulevad, et mis teed isa, kus sa oled... See on hea, ega see paha pole. Selline üksteisehoidmine meie peres on olnud,» ütles Andres lõpetuseks.