Ateenast leiti antiikaja mässule viitav 80 skeletiga massihaud

Ateena antiikaja massihaud

FOTO: SCANPIX

Kreeka pealinna Ateena lõunaosas Falironi deltas, kus antiikajal oli sadam, leidsid väljakaevamisi teinud arheoloogid 80 sekeletiga massihaua.

Ateena antiikaja massihaud

FOTO: SCANPIX

Arheoloogide teatel olid inimsäilmed hauas külg külje kõrval ja osal neist on näha käe- ja jalaraudu, edastab AFP.

Seni on uuritud leiualast pool ja andmed näitavad, et maetud on hea füüsilise vormi ja tervete hammastega noored mehed.  

«Ühel inimjäänusel leiti õlapiirkonnast nooleots, mis viitab ründamisele,» teatas Kreeka arheoloogianõukogu arheoloog Stella Chrysoulaki.

Säilmed, mis olid maetud 2,5 meetri sügavusele, leiti viimase 20 päeva jooksul. Nende isikute surmaaja sai kindlaks teha hauast leitud kahe kannu kuju ja mustri alusel.

Selliseid kanne valmistati Antiik-Kreekas seitsmendal sajandil eKr. Seega saab neid tapetuid seostada niinimetatud Kyloni afääriga.

Need mehed võisid olla kõrgklassi kuulunud Kyloni pooldajad, kelle korraldatud võimuhaaramiskatse seitsmendal sajandil eKr läbi kukkus. Seda on oma teostes kirjeldanud antiikajaloolased Herodotos ja Thukydides.

Kylon, kes oli ka endine olümpiamängude tšempion, soovis saada Ateena ainuvalitsejaks. Enamik ateenlasi oli tema vastu ning tekkis kokkupõrge, mille tõttu Kylon ja ta pooldajad pidid põgenema Akropolile, millest nüüdseks on kujunenud suur turismimagnet.

Võimuhaaramiskatse kukkus läbi, mässajad vangistati, kuid neile lubati, et neid ei tapeta.

Kuid Ateena võimsa Alkmaioni klanni alkmaioniitide esindaja Megakles tappis koos oma meestega mässajad.

Ajaloolaste arvates oli mäss Vana-Kreeka aristokraatide katse türanniat kehtestada, kuid see sillutas hoopis teed demokraatiale.

Tagasi üles