Šveitsis avatakse sel pühapäeval, 17. aprillil 20. sajandi staarnäitleja ja koomiku, inglase Charlie Chaplini muuseum.
Pildid ja video: Šveitsis avatakse Charlie Chaplini muuseum
Chaplin´s World nime kandev muuseum asub Genfi järve äärses Corsier-sur-Veveys Chaplinile kuulunud villas, edastab The Local.
Chaplini muuseumi planeeriti 15 aastat ning see avatakse üks päev pärast staari 127. sünniaastapäeva.
«Isa tahtis minna ajalukku ja oma filmidega jättiski ta väga perfektse jälje. Kui ta elus oleks, jääks ta muuseumiga rahule,» teatas staari 62-aastane poeg Eugene Chaplin.
Chaplin elas 25 aastat Šveitsis Vaudi kantonis Corsier-sur-Veveys Manoir de Bani villas, kus ta 1977. aastal 88-aastasena suri. Sellest hoonest ja ümbritsevast maast kujundati muuseum.
Chaplin elas seal koos oma naise Oona ja nende kaheksa lapsega. Villast avaneb suurepärane vaade Šveitsi Alpidele.
Chaplin kolis Šveitsi 1950. aastatel pärast seda, kui USAs hakati teda kahtlustama kommunistidega koostöös. Tegemist oli külma sõja perioodiga, mil ameeriklaste paranoia Nõukogude Liidu ja kommunistidest agentide suhtes oli haripunktis.
Chaplini 70-aastase poja Michaeli sõnul elas ta isa nagu aadlik, sest perel oli palju teenijaid.
«See oli nagu tema Downton Abbey. Minu kui lapse jaoks oli suures majas elamine võrratu kogemus, kuna oli palju paiku, kuhu peituse mängimise ajal peita sai,» meenutas poeg.
Villa juurde rajati veel üks muuseumihoone, milles on näha koopiat Hollywoodi stuudiost, kus Chaplin aastatid töötas.
Muuseumi külastajad saavad heita pilgu Chaplini vaesesse lapsepõlve Londoni agulis, tema kuulsaks saamisele ja Hollywoodi filmilegendiks kujunemisele.
Külastajad saavad tutvuda näiteks Chaplini filmide «Easy Street», «The Great Dictator» ja «The Immigrant» tegemise ja neis näha olnuga.
«Mind puudutas kõige rohkem see, et mu isa filmid «ärkavad» muuseumis taas ellu. Isa oli alati midagi tegemas ja selles muuseumis kajastub see hästi,» lisas Chaplini poeg Michael Chaplin.
Chaplin´s Worldis on Pariisi Grevini vahakujude muuseumis tehtud üle 30 kuju, mis kujutavad Chaplinit, tema filmitegelasi, abikaasat Oonat, sõpru nagu Albert Einstein, kuid ka Michael Jacksonit ja Woody Allenit, kellele ta iidol oli.
Chaplini muuseumi juhi Yves Duranti teatel tuli neil hea muuseumi loomiseks palju vaeva näha, sest kokku tuli «sulatada» Chaplini tegelik elu ja filmielu.
Loomulikult saab muuseumis näha Caplini hulgusest tegelase kuulsat kaabut ja keppi.
Väljas on ka dokument, mis tõendab, et Briti kuninganna Elizabeth II lõi Chaplini 1975. aastal rüütliks ning Oscari filmiauhind, mille ta sai linateose «Limelight» eest.
Staari poeg Eugene Chaplin sõnas, et villa Manoir de Bani, kus ta 1953. aastal sündis ja kus ta 2008. aastani elas, muutmine muuseumiks oli keeruline. Tal oli raske üle saada asjaolust, et ta endist kodu muudetakse tundmatuseni, kuid ta on nüüd tulemusega rahul.
«See on ainuõige ja ideaalne paik mu isa elu ja töö kajastamiseks. See oli meie pere koht, kus me õnnelikud olime,» lisas poeg.
Wikipedia: Charlie Chaplin (pärisnimega Charles Spencer Chaplin; 16. aprill 1889 London – 25. detsember 1977 Corsier-sur-Vevey, Vevey ringkond, Vaud´ kanton, Šveits) oli komöödiafilmide režissöör, -stsenarist, -näitleja ja -produtsent. Ta on tummfilmiajastu tuntumaid näitlejaid, kes osales 83 filmis ja pälvis oma tegevuse eest kolm Oscarit. Chaplini tuntumad filmid on «Kullapalavik», «Tsirkus», «Suurlinna tuled», «Moodsad ajad» ja «Suur diktaator».