/nginx/o/2016/04/14/5261027t1h9e39.jpg)
Norra sukeldus- ja meretehnoloogia firma Kongsberg Maritime uuris kajaloodi abil Šotimaal asuvat Loch Nessi järve põhja ning avastas objekti, mis ei osutunud tõeliseks Loch Nessi «koletiseks» ehk Nessieks.
Video: Norra sukeldusfirma leidis «Sherlock Holmesi» Loch Nessi «koletise»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähemal uurimisel ilmnes, et tegemist on 1970. aastal filmi «The Private Life of Sherlock Holmes» (Sherlock Holmesi eraelu) jaoks ehitatud eriefektiga, edastab BBC.
Selles filmis tegutseb kuulus eradetektiiv Šotimaal ja ka Loch Nessi koletisega seostataval järvel.
Norra firma teatel on järvepõhjas olev objekt kümme meetrit pikk ja see asub 180 meetri sügavusel.
Kongsberg Maritime leidis «Sherlock Holmesi» butafooria, kui oli katsetamas oma uut veealust uurimisrobotit, mille abil on veekogude põhja võimalik kaardistada kuni 1500 meetri sügavusel.
Kongsberg Maritime teeb koostööd Šotimaa turismiarendamise keskuse VisitScotlandi ning järve ökoloogiat uuriva ja koletise kohta andmeid koguva projektiga The Loch Ness Project.
Loch Nessi pikakaelaline «koletis» ehitati Sherlock Holmesi filmi jaoks. Režissöör Billy Wilderi filmis kehastas Sherlockit Robert Stephens ja tema venda Mycroft Holmesit Christopher Lee.
«Režissöör ei soovinud koletisele küürusid ja ta nõudis nende eemaldamist. Spetsialistid hoiatasid, et ilma küürudeta ei pruugi objekti ujuvus kuigi hea olla. Ja juhtuski see, mis juhtuma pidi – Loch Nessi «koletis» uppus,» teatas The Loch Ness Projecti esindaja Adrian Shine.
Wilder lasi ehitada uue «koletise», millest oli veepinnal näha vaid pea ja pikk kael ning lõplikud võtted tehti järve asemel hoopis stuudios suures basseinis.
Shine´i teatel on nüüd leitud objekti näha Sherlock Holmesi filmis.
Nii amatöörid kui teadlased on uurinud, kas legend Loch Nessi koletisest vastab tõele, kuid seni ei ole kindlaid andmeid leitud.
Loch Nessi järve on keeruline uurida, kuna see on sügav ja selle kaldad väga järsud.
Hoolimata tõendusmaterjali puudumisest on Loch Nessi koletise legend toonud Šotimaale tuhandeid turiste ja aastas ulatub turiside toodud summa 60 miljoni naelani.
Esimesed kirjalikud andmed Loch Nessi koletise kohta pärinevad juba 6. sajandist, kuid kõige kuulsam tähelepanek pärineb 1934. aastast, kui hakkas levima foto, millel on olend, kellest on näha pea ja kael, järvel liikumas. 60 aastat hiljem tehtud ekspertiis tunnistas selle foto võltsinguks.
Loch Nessi järv asub Šotimaal Invernessist edelas. Järve pikkus on 37 kilomeetrit, laius kuni 1,5 kilomeetrit, pindala 56,4 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus 226 meetrit.