/nginx/o/2016/04/13/5258847t1ha036.jpg)
Peruu keskkonnaanalüüsi instituudi teadlane lahendas satelliidifotode abil Peruu lõunaosas asuvate iidsete spiraalaukude mõistatuse.
Teadlane lahendas satelliitipiltide abil Peruu spiraalaukude mõistatuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peruu kuulsate Nasca joonte piirkonnas asuvad augud kannavad kohalikus dialektis nime «puquio» ja aastakümneid ei teatud, kuidas need tekkisid, edastab news.com.au.
Keskkonnateadlane Rosa Lasaponara uuris satelliidipilte, millel need spiraalaugud näha on ja leidis nende abil vastused.
«Tegemist on iidse hüdraulilise süsteemiga, mille abil saadi ja saadakse seni põhjavett,» selgitas uurija.
Lasaponara teatel aitavad need spiraalaugud või –kaevud selgitada, kuidas Nasca hõimu liikmed tulid toime piirkonnas, mis on tuntud oma kuivuse poolest ning said taimi ja loomi kasvatada.
«Nüüdseks on selge, et need hüdraulilised kaevud viitavad kõrgele arengutasemele. Just nende abil saadi maailma ühes väga kuiva kliimaga piirkonnas elutegevuseks vajalikku vett kogu aasta läbi,» selgitas peruulanna.
Ta lisas, et spiraalkaevudes mängis tuul suurt rolli, sest just tuule jõud oli see, mis sundis vee liikuma vajalikus suunas ja ka ülespoole kerkima.
Lasaponsara arvates rajasid ja kasutasid selliseid kaevusid Nasca kultuuri esindajad, kes elasid kõrbepiirkonnas umbes 1000 eKr kuni 750 pKr.
Teadlase sõnul hoolitses eluks vajalikku vett andvate kohtade eest terve kogukond. Nasca kultuuri esindajate loodud on ka kuulsad Nasca jooned, millest osad on paikades, kus on vesi kättesaadav.
Osa puquio´dest on seni töökorras ja nad annavad ikka kuival kõrbealal elavatele inimestele vett. Nüüdseks on selliseid kaevusid alles 42, kuid iidsel ajal võis neid olla umbes 1000.
Neid ei ole arheoloogiliselt uuritud ega ka nende asukohti kaardistatud.