LSD muudab täiskasvanu aju «beebiajuks»

Foto: SCANPIX

Briti London University College teadlaste uuring näitas, et sünteetiline hallutsinogeen LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid mõjutab täiskasvanute aju, muutes selle «beebiajuks».

Nägemise kaudu saadud info töötlemisel on imikute ja väikelaste puhul töös rohkem ajuosasid kui täiskasvanute aju puhul, edastab Helsingin Sanomat.

Katsealuste ajuskaneering näitas, et LSD tarbinute aju töötleb väljast saadud infot samamoodi nagu imikute aju ehk kaasatud on rohkem ajuosi.

Briti teadlaste katses osales 20 inimest, kellele kas süstiti annus LSDd või siis anti platseebot. Siis uuriti magnetresonantsi abil, mis toimus katsealuste ajus. LSDd saanud isikutel paluti kirjeldada, kas nad näevad hallutsinatsioone ja kui näevad, siis kui võimsad ja millised need on.

Ilmnes, et LSD tarbimisel ja hallutsinatsioonide tekkimisel käsitleb aju nägemisemeele kaudu saadavat informatsiooni erinevalt kui tavaolekus.

Nägemise kaudu tulnud informatsiooni töötlemise keskus, visuaalne korteks asub pea tagaosas. Kui inimene on tarbinud LSDd, siis tegelevad sellise informatsiooni töötlemisega lisaks visuaalsele korteksile veel mitmed ajuosad.

«See sõltub, kui suures koguses LSDd tarbitud on ja millised hallutsinatsioonid tekivad,» selgitas ajuteadlane Robin Carhart-Harris.

Tavaolukorras tegutsevad nägemise, liikumise ja kuulmisega seotud närvisüsteemi osad üksteisest sõltumatult. LSD aga tekitab olukorra, mil need niiöelda segunevad ja see mõjutab ajutööd.

«Tulemused näitasid, et LSD puhul on infotöötlusse kaasatud rohkem ajuosi. Tekib muutunud teadvussesisund, mida pajud on kirjeldanud kui «mina» kadumist või lahustumist,» jätkas Carhart-Harris.

Teadlase teatel on uuringud näidanud, et «mina» kadumise tunne kestab veel pikka aega pärast seda, kui LSD mõju on lakanud.

Briti uurijad on seisukohal, et LSD sarnaste psühhedeeliliste ravimitega saaks ravida mitmeid vaimse tervise probleeme nagu näiteks depressioon ja sõltuvused, mille puhul on tekkinud negatiivsed mõtted ja negatiivne suhtumine endasse.

Wikipedia: LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid on psühhedeelikum, mida 1938. aastal esimesena sünteesis Šveitsi keemik Albert Hofmann.

1950. – 1960.aastatel kasutati seda ainet psühhoteraapias ravimina, kuid ka luureagentuuride poolt niinimetatud tõeseerumina.

LSD oli väga populaarne ka 1960. – 1970. aastate hipiajastul. Suu kaudu võetav LSD mõjub 6 – 12 tundi, tekitades lendamise või kehast väljumise tunde, millega kaasnevad hallutsinatsioonid. Lisaks tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur ning väheneb koordinatsioonitaju.

LSDst on samas raske saada üledoosi, kuna siis peaks tarbima seda pidevalt väga suures koguses.