Keeleuuendus šokeerib prantslasi, näiteks «oignon» (sibul) tuleb kirjutada nüüd i-ta

Prantsuse keeles on «sibula» kirjapilt keeleuuenduse järgselt «ognon», mitte enam «oignon»

FOTO: SCANPIX

Keel on prantslastele südameasi, kuid nüüdne keeleuuendus, millega keelt lihtsustatakse, on prantslastele vastukarva.

Sel teemal on sõna võtnud nii kuulsate väljaannete peatoimetajad, õpetajate ja üliõpilaste organisatsioonid kui ka paremäärmuslik partei Front National, edastab Yle.

Tegemist ei ole siiski millegi väga earkordsega, sest juba 1990. aastatel tegid keeleteadlased nimekirja, millised võiksid olla uuendused, mille tõttu keelt lihtsam omandada ja rääkida oleks.

Prantsusmaal hakati keeleküsimusega uuesti tegelema pärast seda, kui teleuudistes teatati, et selle aasta sügisel antakse välja uued õpikud, milles on see mitmeid keeleuuendusi.

Prantslastele ei meeldi näiteks gammatilised muutused verbides nagu näiteks « paraître» (näima, paistma), mis uuel viisil kirjutatakse «paraitre».

End Jaqueline`iks nimetav pariislanna sõnas uudisteagentuurile AFP, et tema arvates keele muutmine tekitab ainult segadust ja muudab prantsuse keele õppimise raskemaks.

Prantsusmaal käivitus rahvaliikumine, milles nõutakse keele samaks jätmist.

Nädalalehe L´Obs tellitud arvamusküsitluse kohaselt on 82 protsenti prantslastest keeleuuenduste vastu.

Sotsiaalmeedias ja blogides levivad sõnumid « Touche pas à mon circonflexe» (Ära puuduta minu tsirkumfleksi) ja «JeSuisCirconflexe» (Mina olen tsirkumfleks) , mis viitab keeles läbi viidud grammatilisele muutusele.

Prantslasi vihastas isegi sõna «sibul» uus kirjutusviis, mis on ilma i-täheta. Kui varasem variant oli «oignon», siis nüüd tuleks kirjutada «ognon».

Pariisi toiduturul sisseoste teinud Alberti sõnul kasutab ta rahuliku südamega edasi sibula vana kirjutusvarianti.

Alberti arvates on keeleuuendus «poliitikute tobe võimunäitamine».

Prantslaste rahvusroogade hulka kuulub näiteks sibulasupp, mille nime peab hakkama varasemast teistmoodi kirjutama.

Prantsusmaa akadeemia teatas, et nemad ei ole otseselt keeleuuenduse taga, vaid sellega tegeles keele-ekspertidest koosnenud erimeeskond.

«Oleme mõttetute keeleuuenduste vastu, kuid samas pooldame keele läbimõeldud lihtsustamist. Keeleuuendused peavad olema sellised, mis rahva poolt omaks võetakse,» teatasid Prantsuse akadeemia esindajad.

Prantsuse keelt õppivate välismaalaste teatel pooldavad nad selle keerulise keele lihtsamaks muutmist.

Prantsuse keele ekspertide teatel on selles keeles liiga palju erinevusi kõne- ja kirjakeeles, mis on hakanud segama. Mitmel juhtumil on tavakeel edasi arenenud, kuid ametlik keel on kinni sajanditetaguses ajas ja hakanud arhailiseks muutuma.

Rahvaliikumise tekitanud tsirkumfleks on üks neist keelemärkidest, mille järgi saab oletada, milline oli keel kunagi. Tsirkumfleksiga sõnades oli sajandite eest S-täht.

Prantslased on konservatiivsed ja oma keele üle uhked, kuid uuringud on näidanud, et iga viies noor prantslane ei suuda oma keelt vigadeta kirjutada.

Prantsuse keele õpetaja Fabienne Pauli teatel pooldab ta keele uuenemist, kuid ta jääb mõnes mõttes vana keelt taga igatsema. Talle meeldib sõna «nénuphar» (vesiroos), kuid uuenenuna on selle kirjapilt « nénufar».