Kuidas demokraatiat nõudnud aktivistist sai kolme aastaga Islamiriigi võitleja

Meeleavaldajad 2011. aasta jaanuaris Kairos Tahriri väljakul Foto: SCANPIX

USA väljaanne The Wall Street Journal kirjutas 2011. aastal Egiptuses Kairos Tahriri väljakul toimunud meeleavaldusest, millega nõuti demokraatiat.

Tuneesia väljaastumistest alguse saanud Araabia kevad mõjutas kõiki Põhja-Aafrika riike, kaasa arvatud Egiptust, kus samuti avaldati korrupeerunud valitsuse vastu meelt. Kairo meeleavaldajate seas oli ka 32-aastane Ahmed Darrawi, demokraatia pooldajast kolme väikese lapse isa.

Tahriri väljaku sündmustele järgnenud kuudel oli seda meest veel mitmel korral näha nii Egiptuse kui maailma meedias, sest Darrawi mõistis ekspolitseinikuna hukka vägivalla, mida politsei kasutas väljaastunute vastu.

Darrawi lahkus politseist, kuna talle ei meeldinud politsei julmad töövõtted, korruptsioon ja piinamine.

2011. aasta sügisel kandideeris mees sõltumatu kandidaadina Egiptuse parlamenti, nõudes riigilt demokraatiat ja turvalisust.

Vaid paar aastat hiljem oli egiptlasest saanud äärmusislamist ja rühmituse Islamiriigi džihadist, kes end 2014. aastal Iraagis tehtud enesetapurünnakus õhku lasi.

Kuida sai Egiptuse keskklassi perest pärit põhimõtetega noorest mehest lühikese ajaga külmavereline enesetapupommitaja?

Selle küsimuse üle arutas USA väljaande New York Timesi Beiruti toimetuse endine juht Robert Worth.

Worthi arvates on Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimunud viimase viie aastaga suured muutused, rahvusidealismist, demokraatia nõudmisest ja vägivalla vastasusest ei ole eriti midagi järel. Pead tõstavad Islamiriigi julmus ja massimõrvad.

Poliitikaajakirjaniku arvates andis Araabia kevad noortele lootust, kuid pärast seda langeti samasse lootusetusse olukorda, millest paljud pidasid ja peavad seni väljapääsuks Islamiriiki.

Darrawi sõprades sõnul on paljude noorte jaoks Islamiriik nagu «sõõm värsket õhku».

2011. aasta sügisel kulutas Darrawi suure osa oma rahast valimiskampaaniale, kuid parlamenti ta ei pääsenud. Ta jätkas tegutsemist demokraatia eest võitlejana.

2012. aastal tõugati Egiptuses president Hosni Mubarak võimult, mille tõttu tekkis erinevate poliitiliste jõudude omavaheline kemplemine ja kriis. Darrawi toetas Egiptuses tugevaks muutunud Moslemivennaskonda, mille esindaja Mohammed Mursi võitis presidendivalimised.

2011. aasta lõpul kardeti, et Egiptuses tekib kodusõda. Darrawi arvates sai siis revolutsiooniperiood mööda ja riik  oleks võinud kokku variseda.

2012. aasta juulis lahkus Darrawi sõnagi lausumata pere juurest ja kadus, kuid paar kuud hiljem avaldas Twitteris Süürias tehtud video, millel oli näha Islamiriigi võitlejaid kõrbes ümber lõkke istumas.  Darrawist oli siis saanud kohaliku üksuse, Kalifaadi Lõvid, juht.

See üksus oli vandunud Iraagis ja Süürias alasid vallutama asunud äärmusrühmitusele Islamiriik truudust.

Darrawi arvates andis Islamiriik talle ja veel paljudele teistele uue elumõtte ja ühtsustunde.

«Kord lõunat süües märkasin, et meie seas on 18 erinevast rahvusest inimesi. Allah on see, mis meid kõiki ühendab ja harmooniat aitab luua,» teatas egiptlane Twitteris.  

Islamiriigiga liitus aina enam välisriikidest pärit võitlejaid, kelle abil see rühmitus muutus võimsamaks ja tõsiseltvõetavamaks.

Darrawi rõhutas mitmel korral Twitteris, et teda ei huvita niivõrd võitlemine, kuivõrd unistus islamistlikust ideaalühiskonnast kalifaadi kujul.

Worthi kirjutises on, et Darrawi nägi Islamiriigi kalifaadis kõiki neid jooni, mida ta oleks tahtnud näha oma kodumaal Egiptuses.

Darrawi tviitides oli infot nii ta tegevuse kohta Islamiriigi ridades kui ka meenutusi ta endisest elust. Mees kirjutas, et igatseb oma perekonda ja lapsi, tundes samas süüd, et ta lähedased maha jättis.

Darrawi viimane tviit on 2014. aasta märtsist ning kaks kuud hiljem sai mehe vend end Islamiriigi võitlejaks nimetatud mehelt telefonikõne, milles teatas ta surmast.

Darrawi, kes kasutas võitlejanime Abu Mouaz al-Masri, oli end Iraagis enesetapurünnakus õhku laskunud.  

Vend nõudis džihadistilt tõendit Darrawi surma ja temaga juhtunu kohta, kuid ta ei saanud.

Nüüd mitu aastat hiljem on Islamiriik muutunud aina ohtlikumaks ja seda mitte ainult Süürias ja Iraagis, vaid kogu maailmas, sest selle rühmituse pooldajad on korraldanud mitmes riigis, kaasa arvatud Prantsusmaa ja Belgia terrorirünnakuid.

Osa Araabia kevadel osalenud aktivistidest on nüüdseks oma riigi vanglates, osa aga põgenenud Euroopasse ning osa on lootusetu olukorra tõttu teinud enesetapu.

Worth kirjutas sel teemal raamatu pealkirjaga «A Rage for Order: The Middle East in Turmoil, From Tahrir Square to ISIS» (Raev korra järele: Lähis-Ida segadus Tahriri väljakult Islamiriigini), mis ilmub USAs aprilli lõpul.