/nginx/o/2016/04/11/5251511t1h3049.jpg)
Psühholoogide sõnul on nägu inimese kõige väljendusrikkam osa, mille kaudu saab edastada tundeid ja suhtumist. Naeratus on kõige «võimsam relv», kuid samas ei ole ühte kindlast naeratust, vaid naeratada saab mitut moodi.
Viis naeratustüüpi ja milline on nendega kaasnev sõnum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljanne Psychology Today tõi ära viis põhilist naeratustüüpi.
Ehtne rõõmu väljendav naeratus – ameeriklasest kehakeele ja näoilmete eksperdi, psühholoog Paul Ekmani sõnul on rõõmu väljendav naeratus autentne, mitte ette manatud ega pingutatud. See tekib, kui midagi tõeliselt rõõmu teeb. Sellesse naeratusse on kaasatud nii silmad, suu kui põsesarnad.
Kunstlik naeratus – seda saab autentsest naeratusest eristada selle poolest, et suu naeratab, silmad mitte. Tavaliselt kasutatakse seda naeratust kaamera ees olles. Mõnikord on kunstlik naeratus pigem irve.
Sunnitud naeratus – kui inimene tunneb end ebamugavalt või tal on probleeme, siis võidakse ette manada sunnitud naeratus. Sellise naeratuse puhul on huuled tavaliselt koos või poolkoos ja naeratus ei ole ehtne. Sellist naeratust näeb vahel tööintervjuudel, kui inimene peab vastama ebameeldivatele küsimustele. Samuti tekib selline naeratus seksuaalsust puudutava teema korral.
Flirtiv naeratus – sellist naeratust kasutatakse, kui tahetakse meeldida ja seksikas olla. Sellise naeratuse puhul vaadatakse flirdiobjektile silma, kuid naeratus jätkub ka siis, kui enam ei vaadata. Pea hoitakse tavaliselt viltu, kuna siis paistab naeratus salapärasem. Pead võidakse liigutada erinevates suundades, et olla seksikam.
Irvitus – tegemist on vastuolulise naeratusega, kuna suunurgad ei kerki üles, kuid silmades on kelmikas sädelus, mis võib viidata üleolekutundele. Sellise naeratusega kaasnevad segased tunded, milles on korraga nii huvitatus, halvakspanu kui eitamine.