Maailm on lõpuni valmis?

Maailm on lõpuni valmis?

FOTO: SCANPIX

Auto, arvuti, mobiiltelefon – tegemist on juba ammu välja mõeldud asjadega, mida vaid pidevalt täiendatakse.

Ühe Kanada uurija arvates on meie maailmas hästi elamiseks kõik vajalik juba välja mõeldud ning radikaalselt uusi ja innovaatilisi ideid enam ei teki, kirjutab Canadian Journal of Economics.

Kanada Briti Columbia ülikooli majandusteaduste professori James Branderi arvates on uudsete ideede osakaal kahanenud märkimisväärselt nii põllumajanduses, energiatööstuses, transpordis kui meditsiinis.

«Olen jõudnud järeldusele, et kõik vajalik on juba välja mõeldud ning meie maailm on põhimõtteliselt valmis,» lausus Brander.

Kanadalase kolleegide arvates on tegemist äärmusliku väitega, kuigi osa sellest on tõde.

Nad tõid näiteks jalgratta, mis sai tänapäevase kuju 1920. aastatel, kuid siiani on jalgrattaid pidevalt paremate materjalide kasutamise ning lisavarustusega täisulikumaks muudetud.

Brander lisas, et enamik innovatsiooniks mõeldud rahadest läheb raisku, kuna neid ei kasutata uue leiutamiseks, vaid vanade asjade ja ideede kohendamiseks ja parandamiseks.

«1910. aasta T-Fordiga sõitev isik suudaks toime tulla ka tänapäeva masinaga, arvuti ei ole oma põhiolemuselt 20 aasta jooksul muutunud ja viljakasvatus käib ikka samade meetodite järgi, mis kunagi olid kasutusel Mesopotaamias,» tõdes teadlane.

Energiat saadakse ikka 19. sajandist tuttavaks saanud fossiilsetest kütustest, kuigi asjatundjatel on olnud aastakümneid olnud aega välja mõelda muid energiaallikaid.

Kaitsesüstid ja antibiootikumid olid kunagi väga innovaatilised ja aitasid haigustega paremini toime tulla. Juba pikka aega ei ole meditsiinis lagedale tuldud kogu inimkonda aitavate uute medikamentidega. Ravimifirmasid huvitab vaid kasum ja niinimetatud «meelelahutusravimid» nagu Viagra.

«Paljudele piisab heaks eluks praegu kasutusel olevatest leiutistest. Kuid maailm on muutunud globaalkülaks, kus kõik on kõigega seotud ning varemate otsuste põhjalt tekkinud mitmeid nüüdseid probleeme ei saa praeguste vahendite abil lahendada,» selgitas uurija.

Maakera rahvaarv kasvab, viljakas maa kahaneb, kliima muutub, looduskeskkond hävineb ja energiavajadus kasvab. Kui vana tehnoloogia kõrvale ei leita uut, siis inimkonna eksisteerimist ähvardavad ohud ei kao kuhugi.

Kanadalase arvates hakkas elu edasiviimiseks vajalikke ideid sadama, kui loodusekeskkond ära hinnatakse. Näiteks kui vee hind kerkib, küll siis taimekasvatajad tuleksid välja mõne nutika ideega, kuidas veega säästlikumalt ümber käia.

«Kui inimkond seisaks silmitsi mingi tõelise ja kogu planeeti ohustava probleemiga, küll siis ideid tulema hakkaks. Selliseid olukordi on ajaloos ka varem ette tulnud. Näiteks 1970. aastate energiakriis käivitas selle, et investorid hakkasid investeerima arvutiteadusesse. See muutis ja kiirendas arvutite arengut,» lausus Brander.

Tagasi üles