Ilmavaatleja: lumeuputuse taga on vulkaanipurse

Eyjafjallajokulli vulkaan Islandil Foto: SCANPIX

Head vana aasta lõppu ja edukat uut aastat! Loodus pakub jälle meile üllatusi ja silmailu. Viimased suure lumega talved jäid eelmisse sajandisse.
 

Tervisespordi võimalused on kõigile tasuta sülle langenud, lumelinnade ja kelgumägede tarvis aga ehitusmaterjali koos kohaleveoga laialt saada. Vaja vaid ettevõtlikkust.

Enne, kui hilja (sulailmad), võtame omaks uue rahvaspordialana lumekühveldamise teedelt. Kodanikualagatuse “Teeme ära” korras võiks üle Eesti hõigata: “Hoiame oma kodutänava lumevaba või läheme maavanaisale appi lund kühveldama.”

Igal aastal nii põnevat võimalust ei tule.

Arvata, et suurte vihmasadude ja lumeuputuse taga on viimase kümnendi kuumade suvede tolmud, metsapõlengud ja vulkaanide tuhapursked. Need kõik kokku täidavad õhkkonda (atmosfääri) meie ümber materjalidega, mis aitavad vihma tekitamisele kaasa.

Hoiatatud arktilise külma laienemine lõuna poole kergitab aga lumehangi nii meil kui mujal. Vaevuge vajutama teleripuldi nuppe ja vaadake, mis maailmas toimub. Meil polegi veel kõige hullem.

Vanarahvas pidas silmas jõulude ja kolmekuningapäeva (6. jaanuar) vahelisi ilmasid, mis pidid uue aasta ilmakäiku näitama.

Täiskuu sai 21. detsembril täis ja praegu on kahanemise aeg. Kuu liigub kõrgel, mis peaks tähendama miinuskraadide püsimist.

Magnettormide päevad aastavahetusel annavad märku, et pikemalt ilmade rahunemist ei tule. Põhjalaiustel laieneb külmakõrgrõhuala, lõunast pealetükkivate madalrõhkkondade vastasseisud toovad meile uuel nädalal lund juurde ja põhjustavad tuisku. Sedakorda vist rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis. Lõuna pool saab ehk vähemaga läbi.

Liiklejatel tuleb olla tähelepanelik. Selline ilmaseis võib tuua kohati jäävihma ja teed ootamatult ülilibedaks muuta.

Täiskasvanud, ärge lubage väikesi lapsi sügavasse lumme hullama! Ohtlik kogemus: hangest on pärast last raske üles leida.