/nginx/o/2010/12/30/491021t1h0cb6.jpg)
Lõuna-Saksamaalt avastati hästi säilinud keldi hauakääbas, milles oli kullast, merevaigust ja pronksist ehteid ja esemeid.
Lõuna-Saksamaalt leiti keldi aare
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baden-Württembergi liidumaa peaarheoloogi Dirk Krause sõnul on selle 2600 aasta vanuse aarde puhul tegemist tähtsa leiuga, kirjutab Helsingin Sanomat.
Karuse paljastas, et haud leiti selle aasta suvel, kuid seda uuriti ja selle tõttu paljastati info alles nüüd.
Arheoloogid eemaldasid kogu 20 ruutmeetrise haua masinate abil ning see toimetati täies koosseisu Ludwigsburgis asuvasse laboratooriumisse.
Haud asus Baden-Württembergi liidumaal Heuneburgis, kus oli kunagi Alpide põhjapoolse ala vanim inimasutus.
Uurijate sõnul elas Heuneburgis vanemal rauaajal 620 – 740 eKr tuhandeid inimesi.
Paika on uuritud alates 19. sajandist ja sealt on leitud 50 hauapaika. Peaaegu kõik need hauad on rüüstatud, välja arvatud nüüdne leid.
Arheoloog Krause arvates võis nimetatud haud säilida, kuna see langes pärast ehitamist sisse.
Arheoloogide sõnul võib hauas olnud ehete järgi oletada, et see kuulus keldi kõrgklassi naisele.
Leid aitab esmakordselt määrata keltide valitseva klassi esindaja haua täpse vanuse, kuna selle tammepuust osad on väga hästi säilinud.
Uuringu tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta suvel.
Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet – Böömimaale ja Ungarisse, Väike-Aasiasse ja Britanniasse.
387 eKr tungisid keldid Kesk-Itaaliasse, vallutasid Rooma linna ning sundisid roomlasi lunaraha maksma. Umbes 200 eKr alistati aga Põhja-Itaalias elanud keldi hõimud roomlaste poolt.
Keeleliselt kuuluvad keldid kolme rühma: gallia, briti, ja gaeli keel. Tähtsaimad keldi hõimud olid belgid, keltibeerid, helveedid, britid.
Tänapäeval elavad keldi keeli kõnelevad rahvad Iirimaal, Šotimaal, Walesis, Mani saarel ja Bretagne'is. Rahvastik, kultuur ja keel on kõige kauem ja ulatuslikumalt säilinud Briti saartel, eriti Iirimaal.