Oistrahhi festival laieneb pealinna

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
David Oistrahhi festivali kunstiline juht Allar Kaasik.
David Oistrahhi festivali kunstiline juht Allar Kaasik. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

David Oistrahhi festivali talvine kontserditsükkel kestab 4.-8. jaanuarini Tallinnas ja Pärnus, tegu on kultuuripealinna ja Euroopa Liidu toel sündiva ettevõtmisega.

Tallinnas toimub festival esimest korda, see on pärnakate tervitus kultuuripealinnale.

2011. aastal tähistab David Oistrahhi festival oma 15 aasta juubelit, mis saab väärika alguse Euroopa kultuuripealinnas 2011 – Tallinnas.

“Et meie festival on tavaliselt suvel, ei ole kavas kunagi erilist rõhku pandud jõulumuusikale. Nüüd on muusikaline aktsent just jõuludel, kuna 6. jaanuar on kahe jõulukultuuri kokkupuutepunkt, mis tähistab läänemaailma jõulupühade lõppu kolmekuningapäeval ja idamaailma jõulude algust,” tutvustas Oistrahhi festivali kunstiline juht Allar Kaasik.

Publik saab nautida 5. jaanuaril Pärnu Kuninga tänava põhikooli hubases kammersaalis ja 6. jaanuaril Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus klassikalist muusikat, mis on inspireeritud jõuludest või millest on hiljem sündinud jõululaulud. Kõlab Ludwig van Beethoveni klaverisonaadi nr 23 “Appassionata” II osa, mille teemast on aegade jooksul saanud armastatud jõululaul “Vaikne öö”. Samuti esinevad Tallinnas kolmest säravast Rootsi ooperitähest koosnev ansambel Divine, Liepaja riiklik sümfooniaorkester ja segakoor Latvija.

Oma festivaliga on tegijad viimastel aastatel osalenud ELi Läänemere maade koostöö projektis, millega tähistatakse ELi laienemist meid varem lahutanud, nüüd aga ühendava mere idarannikule.

“Tahame rõhutada, et kultuur on meid liitev jõud, meie ühine rikkus. Kultuuri kaudu näeme oma juuri Euroopas ja kultuuri vahendusel muutume Euroopa osaks. Nii on meie festivalide muusika ja muusikud pärit paljudest riikidest, rõhk on aga Eesti muusikal,” toonitas Kaasik.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles