Teadlased leidsid 2003. aastal uue primitiivse inimliigi, mis oma väikese kasvu tõttu sai hüüdnimeks kääbik ning teaduslikuks nimetuseks Homo floresiensis.
Pildid: «kääbikud» surid välja umbes 50 000 aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leid tekitas sensatsiooni, sest oletati, et see liik suri välja üsna hiljuti, edastab BBC.
Uus uuring näitas, et selle liigi esindajate väljasuremine toimus 50 000 aastat tagasi, mitte 12 000 aastat tagasi, nagu varem oletati.
Austraalia Wollongongi ülikooli teadlase Bert Robertsi sõnul lahendas uue uuringu tulemus dilemma: kuidas said «kääbikud» eksisteerida Indoneesias 30 000 – 40 000 aastat koos tänapäeva inimestega kui puuduvad andmed nende kahe liigi pikaajalisest kokkupuutumisest.
«Nüüd on teada, et nüüdisinimese ei eksisteerinud selle liigi esindajatega kaua koos, kuid nüüdisinimesed siiski mängisid selle liigi kadumisel mingit rolli. Kõikjal, kuhu nüüdisinimesed jõudsid, oli see kohaliku fauna jaoks «halb uudis». Nüüdisinimeste paremad jahirelvad ja –oskused andsid neile «kääbikute» ees eeliseid,» teatas Roberts.
Teadlased on jätkanud uurimist Indoneesia Liang Bua koopas, kust leiti «kääbikute» fossiile.
Kui varem arvati, et selles koopast leitud luud kuuluvad olenditele, kes elasid veel 12 000 aastat tagasi, siis nüüdseks on kindlaks tehtud, et need «kääbikud» elasid millalgi 100 000 – 60 000 aastat tagasi.
«Meil on kivist tööriistu, kaasa arvatud pihukirveid, mille vanus on 50 000 aastat ja mille valmistasid suure tõenäosusega «kääbikud». Me ei oletanud seda tööriistade väiksuse järgi, sest vaid sellised mahtusid nende väikeste olendite pihku, vaid selle järgi, et nad eelistasid püroklastilist kivimit tuffi. Nüüdsinimesed tegid oma tööriistu ränikivist,» lisas teadlane.
Uurijate arvates lubavad Liang Bua luuleiud oletada, et «kääbikud» surid välja 50 000 aastat tagasi.
Leiud on näidanud, et Indoneesias eksisteerisid umbes 100 000 aastat tagasi vaid «kääbikud», sest nüüdisinimeste kohta ei ole sellest perioodist märke.
«Siiski tekib küsimus, kas «kääbikud» ja nüüdisinimesed võisid lühiajaliselt enne seda, kui «kääbikud» välja surid, koos eksisteerida. Kas nad said ühiseid järglasi, nagu nüüdsinimesed said neandertallaste ja Denisova inimestega? Kas tänapäeval elavate inimeste DNAs on natuke «kääbikut»? Seda ei saa välistada,» nentisid teadlased.
«Kääbikute » luude uurimine näitas, et need olendid olid oma kasvult keskmiselt ühemeetrised ja nende aju oli sama suur kui šimpansidel.