Video:«ükssarvik» elas nüüdisinimestega samal ajal

Elasmotherium sibiricum Foto: Wikipedia.org

Aastakümneid arvasid teadlased, et kunagi Siberis elanud ja ammu välja surnud «ükssarvik», kes meenutas välimuselt pigem ninasarvikut, mitte hobust, kadus millalgi 350 000 aasta eest.

Kasahstanist leiti selle looma fossiliseerunud kolju, mis lubab oletada, et need loomad eksisteerisid märgatavalt kauem, elades nüüdisinimestega samal ajal ja surid välja alles 29 000 aastat tagasi, edastab sciencealert.com.

Tema puhul ei ole siiski tegemist legendidest ja lasteraamatutest tuntud hobust meenutava ükssarvikuga, vaid reaalselt eksisteerinud loomaga, kelle teadusnimetus on Elasmotherium sibiricum.

See «ükssarvik» oli robustse kehaehitusega ja võrdlemisi suur, meenutades oma kehakujult nüüdisaegseid ninasarvikuid ning tal oli laubal tugev sarv.

Fossiilse kolju järgi saab oletada, et looma keha kõrgus oli kaks meetrit, keha pikkus 4,5 meetrit ja ta kaalus umbes neli tonni. Seega saab «ükssarviku» liigitada pigem mammutite kui hobuste sarnaseks. Hoolimata suurest kehast oli ta taimetoitlane.

Tomski ülikooli paleontoloogide süsinikmeetodil uuringu kohaselt suri leitud isend umbes 29 000 aastat tagasi. Koljuluu lubas oletada, et see oli eakas isane, kuid vaid kolju põhjal on surma asjaolusid võimatu kindlaks teha.

Paleontoloog Andrei Španski arvates oli Lääne-Siberi lõunaosas neile klimaatiliselt sobiv piirkond, kus need «ükssarvikud» pidasid kauem vastu kui teistel Siberi aladel, kus kliimamuutus neile saatuslikuks sai.

Teadastemeeskond loodab saada kolju abil rohkem informatsiooni, millist ja kui suurt rolli kliimamuutus nende väljasuremises mängis. Võimalik, et kõige kauem eksisteerisid need isendid, kes liikusid toitu otsides pikki vahemaid.

«Maal on aastatuhandete jooksul välja surnud palju liike, ka inimene on osa loodusest ja ei saa välistada, et ka meie liik lakkab kunagi olemast. «Ükssarviku» juhtumit tasuks seega lähemalt uurida, sest me ei tea, mis meie liiki ees ootab,» tõdesid teadlased.