/nginx/o/2010/12/28/490285t1h7912.jpg)
USA George Washingtoni ülikooli uurijate sõnul oli neandertallaste menüü seniarvatust mitmekesisem.
Neandertallased keetsid juurvilju?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlasid leidsid neandertallaste hammastejäänustest keedetud taimede mikrojääke, edastab BBC.
Leid tõendab, et need eelajaloolised inimesed ei söönud vaid liha.
Leid on aga vastuolus varasemate uuringutega. Neandertallaste luudele tehtud keemilise analüüsi kohaselt sõid nad taimset toitu minimaalselt või üldse mitte.
«Oleme siiani olnud kindlad, et luujäänuste suur valgukogus on pärit lihast. Kuid on üsna tõenäoline, et osa valkudest saadi taimsest toidust,» tõdes professor Alison Brooks.
Neandertallased (Homo neanderthalensis) oli Euraasia esiajaloolised inimesed, kes elasid 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elukohaks olid koopad, oskasid valmistada tööriistu, jahivahendeid, kasutasid tuld, küttisid loomi ja matsid surnuid.
Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid karmi eluga kohastunud. Niinimetatud klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi, oli lühike ja jässakas.